Kuidas on seotud suhteline vaesus ja II samba maksed
- III pensionisammas
Suuremad II samba maksed aitavad Sul tulevikku kindlustada ja vältida seda, et võiksid pensionipõlves sattuda suhtelisse vaesusse.
Suhteline vaesus Eestis ja pensioniealiste riskid
Madalama sissetulekuga inimeste majandusliku toimetuleku ja sotsiaalse tõrjutuse hindamiseks kasutatakse Euroopa Liidu riikides suhtelise vaesuse näitajat. Eestis on suhtelise vaesuse määr üks Euroopa Liidu suurimaid, eriti vanemaealiste seas. Statistikaameti andmetel elas 2022. aastal 55% pensionäridest suhtelises vaesuses.
Suhtelise vaesuse määr on viimastel aastatel Eestis suurenenud, ulatudes pea veerandini kogu elanikkonnast. Suhtelises vaesuses elas 2022. aastal ligi 303 900 inimest, keda on pea 3000 võrra rohkem kui 2021. aastal.
Euroopa Liidu riikide võrdluses on 27st riigist Eestil suurimad raskused pensioni asendusmäära tagamisel ja sellest tulenevalt on vanemaealiste eestimaalaste suhtelise vaesuse määr EL suurimaid. Eriti raskes olukorras on naised, kes elavad meestest kauem ja seetõttu tihti üksi. Eesti madalad pensionid tulenevad sellest, et pensioniteks kulutatakse EL riikidest pea kõige vähem, veel vähem SKP-st kulutab pensionitele vaid Iirimaa.
Kui sa oled pensioniealine või lähedal pensioniikka jõudmisele, siis on oluline mõista, miks on riigi poolt pakutavast pensionist piisav elatustase sageli kättesaamatu ning mida saad teha, et tulevikus majanduslikult kindlustatud olla.
Suhtelise vaesuse probleemid
Eesti sotsiaalkaitse süsteem ei suuda praegu piisavalt tõhusalt vaesust vähendada. Sotsiaalministeerium tunnistab ka ise oma analüüsis, et Eesti pensionisüsteem ei suuda tagada piisava suurusega pensione.
Statistika näitab, et 2022. aastal elas 55% pensionäridest suhtelises vaesuses. Paljudele pensionäridele on pension ainus sissetulekuallikas ja need pensionid ei kasva sama kiiresti kui muud sissetulekud ühiskonnas. See tähendab, et paljud eakad peavad toime tulema väga nappide vahenditega.
Kitsad olud panevad vanemaealised ka rohkem tööd tegema. Peamiselt madalate pensionite tõttu on Eesti 65-74-aastaste tööhõive Euroopa Liidu suurim.
Mure pensionide pärast
Inimesed on ka ise teadlikud pensionisüsteemi puudustest ning tulevik muudab neid ärevaks.
2018. aastal läbi viidud OECD uuring näitas, et pikemas perspektiivis on inimesed kõige rohkem mures oma pensioni pärast. Eestis oli see mure eriti suur – 82% vastanutest nimetas üheks suurimaks riskiks majandusliku toimetuleku vanaduspõlves. Riikides keskmiselt muretsetakse selle pärast 72% juhtudest.
Kahjuks ei tee paljud inimesed aga veel oma pensionipõlve sissetulekute suurendamiseks midagi.
Pensionisüsteemi kitsaskohad
Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast: riiklikust pensionist (I sammas), kogumispensionist (II sammas) ja vabatahtlikust pensionikindlustusest (III sammas).
Riigi pakutav miinimumpension on küll napilt kõrgem kui arvestuslik elatusmiinimum, kuid jääb kõvasti alla 40% mediaannetosissetulekule. See ei vasta Euroopa Sotsiaalharta miinimumstandarditele.
Riik on teinud mitmeid ettepanekuid pensionisüsteemi täiustamiseks. Näiteks soovitatakse pensionisüsteemi raha juurde toomiseks luua Tööandjapension II või III sambasse, anda võimaluse inimestele tõsta vabatahtlikult sissemakseid II sambas, indekseerida III samba tulumaksusoodustuse absoluutmäära (6000 eurot) palga kasvuga jne.
Tööandjapensioni loomisest III sambasse ja sellest, kuidas see aitab tööandjatel oma personali motiveerida, saad lugeda sellest artiklist.
Mida Sina saad teha: suuremad II samba maksed
Pensionisüsteemi muutmine võtab aega, kuid Sina ise saad oma rahalise kindluse suurendamiseks juba täna midagi ette võtta.
1. Tee suuremad II samba maksed
Tänavusest aastast võimalikuks saanud II samba sissemaksete tõstmine aitab Sul tulevikus tagada paremat elatustaset. Praegu on võimalus suurendada oma II samba maksed 2% pealt brutopalgast 6% peale. Riik lisab sellele summale omalt poolt veel 4% sotsiaalmaksu arvelt. See tähendab, et lisandub märkimisväärne osa, mis aitab Sul koguda suuremat pensioni.
Hakates 2% asemel panustama oma palgast igakuiselt 6%, tõuseb tuleviku pension juba ca 45%-50% vahemikku Sinu tänasest palgast sõltuvalt koguda jäänud aastate arvust.
Selleks, et tõsta oma II samba maksed, pead Sa tegema avalduse vahemikus 01.01.2024-30.11.2024. Avaldus jõustub järgmisest kalendriaastast ehk alates 2025. aasta jaanuarist ja kehtib senikaua, kuni esitad uue avalduse oma maksemäära muutmiseks. Avaldusi II samba maksemäära muutmiseks saad esitada oma fondivalitseja veebikeskkonnas tasuta.
2. Liitu vabatahtliku pensionikindlustuse ehk III sambaga
III samba kaudu saad panustada täiendavalt oma tuleviku finantsilisse iseseisvusesse ning suurendada oma sissetulekut pensionipõlves.
Kuidas avada III sammas investeerimisriskiga pensionikindlustuslepingu abil, saad lugeda sellest artiklist. Selline leping võimaldab Sul regulaarselt maksta kindlustusmakseid kindlaksmääratud perioodi jooksul ning seejärel saada pensioni väljamakseid kindlaksmääratud tingimustel.
Kuidas teha III sammas tööandja kaudu ning milliseid maksueeliseid see annab, selgitab aga see artikkel.
3. Tee teadlikke finantsotsuseid
Soovitame Sul oma rahalised võimalused ja majandusliku kindlusega seotud tulevikuplaanid põhjalikult läbi mõelda.
Nagu eelnevast statistikast ja analüüsist selgus, langeb oma pensionipõlve kindlustamine suures osas inimeste enda õlule. Mida varem Sa sellega alustad, seda enam suudad oma tulevikku ka panustada. QLA Insurance’i kogenud finantsnõustajad aitavad Sul leida tuleviku rahaliseks kindlustamiseks parimad lahendused. Lepi konsultatsioon kokku siin.
Vältides teisest sambast raha välja võtmist ja kogudes järjepidevalt pensioni, kindlustad endale parema tuleviku.
Tegutse arukalt ja aegsasti
Eesti pensionisüsteem ei suuda hetkel pakkuda piisavat elatustaset kõigile pensionäridele. Seetõttu on oluline, et võtad vastutuse oma majandusliku tuleviku kindlustamise eest enda peale.
Tehes suuremad II samba maksed ja liitudes III sambaga, saad tagada, et Sinu pension on suurem ja elu vanaduspõlves murevabam.
Igal inimesel on erinevad eesmärgid, seega on esimene samm pensioniplaani koostamiseks konsultatsioon. Selle käigus selgitame välja Sinu täpsed vajadused ja leiame neile sobivad lahendused. Lepi konsultatsioon QLA kogenud nõustajaga kokku siin.
Jaga seda postitust
Veel artikleid
