III sammas

III Pensionisammas

Kasvata varasid, lisasissetulek
ja võida maksudelt

Meie kööstööpartner
Vienna Insurance Group numbrites

1 mld €
Laekunud makseid
1 +
Riigis
1 mln +
Klienti
1 mld €
laekunud makseid
1 +
Riigis
1 mln+
Klienti

Miks koguda III sammast?

Tulumaksutagastus

Sellel aastal tehtud investeeringute summalt tagastab riik järgmisel aastal tulumaksu. Tagastus tehakse summalt, mis ei ületa 15% teie aastasest brutosissetulekust ega 6000 eurot aastas.

Väljamaksed vastavalt vajadusele

III samba väljamaksete tegemisel ei ole piiranguid: sul on õigus enda kogutud raha välja võtta igal ajal ja selles ulatuses nagu sinule sobib. Siiski tuleb arvestada kehtiva maksukorraga. 

III samba väljamaksete saamiseks võid sõlmida tähtajalise või eluaegse kindlustuslepingu. Kindlustuslepingust eluaegse pensioni väljamaksete saamisel saad määrata ka garantiiperioodi. See kindlustab väljamaksed valitud perioodi jooksul pärast kindlustusvõtja surma pärijale.

Paindlikud maksed

III samba lepingusse saad raha kanda nii ühekordsete summadena kui ka regulaarsete maksetena. Vajaduse korral saad maksed ajutiselt peatada.

Regulaarsed maksed alates 30 eurot kuus, ühekordsel sissemaksel alates 1000 eurost. Kindlustusmakset saab lepingu perioodi jooksul muuta, lepingusse saab teha täiendavaid sissemakseid.

III samba pensionisüsteem loodi aastal 1999.
See võimaldab inimestel täna:

  • Lisasissetulek pensionieas
  • Liitintress
  • Finantsiline kindlustunne
  • Riskide hajutamine
  • Maksutagastus
  • Sissemaksed TM vabad, kuni 15% brutosissetulekust
  • Riskide hajutamine

Sotsiaalministeerium teatas 19.02.2024, et keskmine pension tõuseb 774 euroni. 

Kuid enamiku inimeste palk on keskmisest palgast väiksem ja üha rohkem inimesi töötab osaajaga, pension sõltub aga järjest rohkem palga suurusest. Seetõttu on pensionisüsteemi ebavõrdsus kasvamas. 80-90-aastaste pensionid on sarnased, sest sõltuvad vaid töötamise pikkusest. 70-aastaste pensionid on juba erinevamad. Iga järgneva kümnendiga muutuvad pensionid ebavõrdsemaks. Keskmisest madalamat palka saanud hakkavad saama praegusest keskmisest pensionist väiksemat pensioni.

Seetõttu on oluline, et inimesed mõistaks, mida pakub vanaduspõlves neile riik ja mis on inimese enda vastutus. Selleks tuleb riikliku pensioninõustamise abil luua igaühele oma pensioniplaan (Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs 2022, Sotsiaalministeerium)

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamiseks eelnõu, mille kohaselt tõuseb keskmine vanaduspension tänavu 1. aprillil 700 eurolt 774 euroni. Riikliku pensioni indeksi väärtuseks kinnitatakse 1,106, seega suurenevad pensionid ja töövõimetoetuse päevamäär keskmiselt 10,6%.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul oli eelmise aasta pensionitõus viimase 15 aasta suurim ning ka seekordne indekseerimisjärgne keskmise pensioni tõus 700 eurolt 774 eurole toetab meie vanemaealisi muutuvate oludega hakkamasaamisel. “Indekseerimisel suureneb ka pensioni baasosa, mille tulemusel paraneb väikese pensioni saajate toimetulek, kelle soovime edaspidi ühtlasi laiemalt fookusesse võtta.” Loe edasi.

  • Juurdepääs rahvusvaheliselt tunnustatud institutsionaalsetele fondidele, mille hankimine iseseisvalt on praktiliselt võimatu ja kulukas. 
  • Paindlikud privaatsed lepingud.
  • Võimalik lastele koguda.
  • Mugav ning lihtne.
  • Pole seotud pangandusega.
  • Läbipaistvad kulud.
  • Tehingutasud, spread fee’d, maaklertasud jms puuduvad, tehinguid teostatakse NAV’ga (net asset value).
  • Võimalik valida lisaks kindlustuskaitsed:
    • E
    lukindlustus
    • Kriitilised haigused
    Õnnetusjuhtumi püsiv puue, valuraha, päevaraha
    Invaliidsus.

III sammas:
Eesmärk on kasvatada varasid pikaajaliselt?

Liitintress on investeerimisekspertide sõnul üks väheseid tasuta lõunaid. Sellegipoolest jääb paljudele sageli mõistmatuks, millal liitintress oma kauaoodatud mõjuvõimu saavutab ning mida teha selleks, et see investori kasuks kiiremini tööle hakkaks. 

Nimelt kirjeldab liitintress olukorda, kus intress arvutatakse juurde mitte ainult investeeringu põhisummale, vaid ka selle pealt juba teenitud intressidele. Intress lisatakse perioodiliselt põhisummadele ja järgmine intressiarvestus tehakse järgmise põhisumma alusel.

See on nagu mäest alla veereva lumepalli efekt.

Milline fondistrateegia valida?

Teadmatus:

Inimene kogub aastaid pensionifondi, aga enesele teadmata on valinud fondi, mille eesmärgiks on raha säilitamine.

Tulemus:

Pensioniikka jõudes on pensionikontol oodatust väiksem summa. Selle tagajärjel kannatab elukvaliteet pensionieas.

Teadlik valik:

Inimene teeb teadliku valiku pensionifondi osas ja valib enda eesmärkidele ja riskitaluvusele vastava kasvustrateegia.

Tulemus:

Pensionile jäädes säilitab inimene oma elukvaliteedi taseme ning naudib valikuvabadust parimal viisil.

  • Elukindlustuse kaudu fondidesse investeerimisel seotakse kliendi poolt tasutud maksed tema poolt valitud investeerimisfondide osakutega. Oluliseks eeliseks sellise rahapaigutuse puhul on riskide hajutatus, sest kõik varad on paigutatud erinevate instrumentide, regioonide ja ettevõtete vahel. 

  • Lisaväärtuse annab investeeringute professionaalne juhtimine – fondivalitsejate juures töötavad oma ala parimad spetsialistid, kes jälgivad tehtud paigutusi igapäevaselt ning vajadusel reageerivad operatiivselt turu muutustele.

  • Sobivate fondide valimine sõltub paljudest asjaoludest. Kõige olulisem on teadvustada enda jaoks investeerimise eesmärk, mis edaspidi määrab kindlaks investeerimisperioodi. Perioodist sõltuvalt on omakorda võimalik võtta erinevaid riske ja prognoosida oodatava tulu suurust. Tavaliselt lähtutakse reeglist, et mida lühem on investeerimisperiood, seda madalama riskitasemega fonde võib valida.

  • Investeerimislepingu puhul on võimalik teha nii regulaarseid kui ka ühekordseid suuremaid investeeringuid. Tavainvestorile, kes  oma paigutuste igapäevase jälgimisega ei tegele, soovitame teha regulaarseid, näiteks igakuiseid järgmakseid. Nii saavutatate osakute ostmise erineva hinnatasemega ning ühtlasi maandate ohu, et satute osakuid ostma ajal, mil osakute hind on tipus.

Erinevate väärtpaberite analüüsimine ja valimine investeeringu teostamiseks on üldiselt aeganõudev ning keeruline. Seetõttu on investoril kergem investeerida juba valmisolevasse portfelli ehk investeerimisfondi.

Fondidesse investeerimisega kaasnevad mitmed eelised, mis on üldiselt kättesaadavad vaid suurinvestoritele.

  • Investeeringuga kaasnevad riskid on hajutatud.
    Kõige olulisem eelis on fondi varade paigutamine erinevate instrumentide (võlakirjade ja aktsiate), regioonide, ettevõtete, tegevusalade ja valuutade vahel, mis vähendab iga üksiku investeeringuga seotud riski ka väikeste investeeritavate summade korral.
  • Investeeringud on juhitud professionaalselt.
    Raha investeerimisfondi paigutades usaldab investor otsuste tegemise fondijuhile, kelle igapäevatööks on fondi varade investeerimine. Investeerimisfonde valitsevates ettevõtetes töötab palju investeerimisspetsialiste ja analüütikuid, kellel on parem ligipääs vajalikule infole.
  • Lihtne investeerida ja jälgida.
    Investeerimisfondi puhul on võimalik teha nii regulaarseid kui ka ühekordseid suuremaid investeeringuid. Kogu informatsioon fondi investeeringute kohta on kättesaadav internetis ja seetõttu on investeeringuid lihtne jälgida.

Investeerimisrisk on kahjumi tekkimise oht, samuti oht mitte saavutada kavandatud investeerimistulemust.

Riskiaste sõltub kõige rohkem fondi investeerimisstrateegiast. On fonde, mis investeerivad ainult kindla tegevusala ettevõtetesse, näiteks tervishoiusektorisse. Teised fondid on valinud oma poliitikaks investeerida teatud piirkonna ettevõtetesse – näiteks Ida-Euroopasse. Fondid hajutavad investeeringud erinevate ettevõtete vahel. Mida paremini on fondi varad hajutatud (näiteks mida rohkem on portfellis erinevaid ettevõtteid) seda vähem sõltub fondi investeerimistulemus ühe ettevõtte tulemustest ning seda madalam on fondi riskiaste.

Lisaks piirkonna, tegevusala jm valimisele valitakse fondi investeerimisstrateegia koostamisel millistesse rahaturuinstrumentidesse fond investeerima hakkab. Kõige levinumad instrumendid on deposiidid ehk tähtajalised hoiused, võlakirjad ning aktsiad ja nende omavahelised kombinatsioonid.

Võlakirjad on kindla tähtaja ning tootlusega väärtpaberid. Kuna võlakirja väljaandmisega kohustub ettevõte need kindlal ajal kindla hinnaga tagasi ostma, loetakse võlakirju suhteliselt madalama riskitasemega väärtpaberiteks peale deposiite.

Aktsiate puhul moodustub investeeringu tulu aktsia ostu-ja müügihinna vahest. Aktsiate hinnad on otseselt sõltuvad ettevõtete jooksvatest majandustulemustest ja seetõttu kõiguvad aktsiate hinnad rohkem. See tähendab, et aktsiatesse investeerimisel on risk kõrgem kui võlakirjade puhul. Pikaajalise investeeringu puhul (12 ja rohkem aastat) võib loota, et aktsiapaigutustelt saadav tulu ületab võlakirjadelt saadava tulu.

Erinevatesse finantsintrumentidesse paigutamise järgi eristatakse rahaturu-, võlakirja-, sega- (ehk tasakaalustatud) ja aktsiafonde. Neist kõge madalama riskiastmega kuid ka kõige madalama tootlusega on kindla garanteeritud tootlusega instrumentidesse paigutavad fondid (rahaturufondid), kõige kõrgema riskiastmega on aktsiafondid. Väga üldiselt võib väita, et mida väiksem on risk, seda väiksem on oodatav tulu.

Investeerimisega seotud riske peab hindama  enne investeerimisotsuse tegemist. Peab meeles pidama, et suurema tulu ootusega kaasneb ka suurem risk. Seega tuleb investeerimisportfelli valimisel eelkõige arvestada oma riskitaluvust ja investeerimisperioodi pikkust.

Sobiva portfelli valimine sõltub paljudest asjaoludest. Eelkõige tuleb teada investeerimise eesmärki, mis edaspidi määrab kindlaks investeerimisperioodi. Perioodist sõltuvalt on võimalik võtta erinevaid riske ja prognoosida oodatava tulu suurust.

  • Milline on investeerimise eesmärk?
    Kõige olulisem on teadvustada enda jaoks, mille jaoks raha kogutakse. Kas selleks on vabade vahendite paigutamine seniks kuni raha vaja läheb või pikemaajalisem eesmärk – näiteks korraliku hariduse andmine oma järeltulijatele, raha pikaajalisem säästmine (näiteks eluaseme soetamiseks) või pensionipõlve ajaks lisasissetulekute tagamiseks?
  • Kui pikk on investeerimisperiood?
    Eesmärgist tulenevalt saab määrata investeerimisperioodi, mis võib ulatuda paarist aastast kuni mitmekümne aastani. Investeerimisstrateegia valimisel on abiks järgnevad perioodid:   
    – lühiajaline periood – kuni 5 aastat,
    – keskmine periood – 5 kuni 12 aastat,
    – pikaajaline periood – üle 12 aasta.
    Aja möödudes tuleb  valitud strateegia üle vaadata. Kui näiteks pikaajalise investeeringu puhul valitakse alguses agressiivsem strateegia, siis perioodi lõpu poole võiks vahetada strateegia konservatiivsema vastu, et vähendada riske seoses investeeringu väärtuse muutumisega vahetult enne perioodi lõppemist.
  • Kui kõrge on investori riskitaluvus?
    Mida pikaajalisemalt investeeritakse, seda kõrgemaid riske on investoril mõistlik võtta. Suurema tulu ootusega kaasneb vajadus võtta kõrgemaid riske. Riskitaluvuse, mis on küll igal investoril individuaalne, võib üldiselt jaotada kolmeks:
    – madal riskitaluvus – investor ei talu kahjumi tekkimist ja on nõus madalama tootlusega,
    – keskmine riskitaluvus – investor talub lühiajalist kaotust lootusega pikemas perpektiivis teenida kõrgemat tootlust,
    – kõrge riskitaluvus – agressiivse juurdekasvu nimel on investor valmis võtma suuri riske ja vastu võtma kahjumi.
    Iga investor peab endale teadvustama, et suurema riski võtmine võib kaasa tuua investeeringu väärtuse languse mõnel ajaperioodil. Sõltuvalt investeeringu realiseerimise hetkest võib see teenida kas kahjumit või kasumit. Investeerimisperiood ja võetav risk omavahel seotud – mida lühiajalisem on investeerimisperiood, seda vähem soovitame oma rahaga riskida.
  • Kui suur on investori tuluootus?
    Analoogselt riskitaluvusega võib investorite tuluootused jaotada järgnevalt:
    – madal tuluootus – investeeringu väärtus ei tohi langeda, vaid peab vähemalt säilima, soovitavalt kasvama,
    – keskmine tuluootus – stabiilne investeeringu väärtuse kasv pikaajalises perspektiivis,
    – kõrge tuluootus – agressiivne investeeringu väärtuse kasv.

Mida kõrgemaid riske on investor valmis võtma, seda suuremat tulu võib ta oodata oma investeeringutele. Pikemas ajaperspektiivis on mõistlik võtta suuremaid riske ja vastupidi – mida lühiajalisem on paigutus, seda väiksemaid riske soovitatakse võtta.

Sõltuvalt investori riskitaluvusest, investeeringu perioodist ja ootusest tulu suhtes tuleb valida sobiv investeerimisstrateegia.

Alljärgnevas tabelis on toodud üks võimalikke lähenemisviise erinevate investeerimisstrateegiate osas, kus on arvestatud erinevate osakaaludega võlakirjade ja aktsiate vahel. Investeerimisperioodi võib jaotada lühikeseks (kuni 5 aastat), keskmiseks (5 – 12 aastat) ja pikaks (üle 12 aasta). Investori riskitaluvuse aga madalaks, keskmiseks ja kõrgeks.

Kui investeerimisperioodi lõpuni on jäänud mõned aastad, siis on võimalik riske vähendada, kui paigutada enamus varadest võlakirjadesse. Mida pikemaks perioodiks investeeritakse või mida kaugemal on eeldatav investeeringurte realiseerimine, seda rohkem võib varasid paigutada aktsiatesse. Madala riskitaluvusega investor võiks aga ka pikaajalise rahapaigutuse korral otsustada võlakirjade kasuks.

Investeerimisstrateegia valikul tuleb lähtuda investeerimisperioodist, riskitaluvusest ja tuluootusest. Kõige tüüpilisemad strateegiad on konservatiivne, tasakaalustatud ja agressiivne strateegia.


Konservatiivne strateegia

Konservatiivse strateegia puhul on tegemist investeerimisega, mille eesmärgiks on investeeringu väärtuse säilimine ja mõõdukas kasv. Varad võiksid olla paigutatud peamiselt madala riskiga intresse tootvatesse võlakirjafondidesse. Kõrgema riskitaluvusega ja suurema tuluootusega investorid võivad osaliselt paigutada raha ka aktsiatesse.

Tasakaalustatud strateegia

Tasakaalustatud strateegia puhul on tegemist investeerimisega, mille eesmärgiks on stabiilne ja pikaajaline investeeringu väärtuse kasv. Sõltuvalt investori riskitaluvusest võib varade paigutus võlakirjafondide ja aktsiafondide vahel olla väga erinev. Tasakaalustatud strateegia sobib investorile, kes on huvitatud suuremast tulust kui konservatiivse strateegia puhul ja julgeb võtta sellest tulenevalt kõrgemaid riske, olles sealhulgas valmis, et oodatavat tootlust ei pruugi saada ja/või investeeringu väärtus võib isegi kahaneda.

Agressiivne strateegia

Agressiivse strateegia puhul on eesmärgiks agressiivne ja pikaajaline investeeringu väärtuse kasv. Varad on paigutatud peamiselt aktsiafondidesse. Agressiivne strateegia sobib pikaajalisele investorile, kes on oodatava suurema tulu nimel valmis võtma ka kõrgeid riske, sealhulgas kandma kahjumit.

Paigutades raha investeerimisfondi usaldab investor otsuste tegemise fondijuhile. Seetõttu on oluline tutvuda investeerimisfondidega enne investeeringu tegemist.

  • Kui suur on olnud fondi tootlus?
    Fondi tootlust võib võrrelda sama kategooria fondidega ja ühiseks kasvueesmärgiks valitud indeksiga (võrdlusindeksiga). Parimad fondid ületavad võrdlusindeksit, kuid see ei pruugi juhtuda igal aastal või muul ajaperioodil. Peab meeles pidama, et fondi eelmiste perioodide tootlus ega senine tegevuse ajalugu ei tähenda lubadust garanteerida samasugust tootlust tulevikus.
  • Kui kõrge on olnud fondiga seotud risk?
    Mida suurem on oodatav tulu, seda kõrgem on fondiga seotud risk. Kahel sama tootlusega fondil võivad olla erinevad riskitasemed, mistõttu on oluline analüüsida, kas võetud risk on andnud ka oodatud tootluse.
  • Kuidas on hajutatud fondi investeeringud?
    Üldiselt näitab fondi nimi, millistesse instrumentidesse, regioonidesse või tegevusaladesse on fondi varad paigutatud. Tasakaalustatud fondide puhul tasub jälgida intresse tootvate investeeringute ja aktsiate suhet portfellis. Aktsiafondide puhul saab jälgida, millised on suurimad investeeringud ja viimasel ajal toimunud ümberjaotused.
  • Kes on fondijuht?
    Fondi tootlus sõltub eelkõige fondijuhist. Fondijuht otsustab, mida ja millal osta või müüa. Seega võib olla kasulik uurida fondijuhi senist töökogemust ja seotust konkreetse fondiga. Hea on teada, kuidas toetab fondivalitseja meeskond (investeerimisspetsialistid ja analüütikud) fondijuhi tööd.
  • Kui suured on fondi kulud?
    Fondivalitsejate poolt pakutav professionaalne teenus on tavaliselt tasuline ja iga fondiga seotud kulu vähendab investeeringu reaalset tootlust. Investeerides läbi elukindlustuslepingu ei pea te fondi kulude pärast muretsema – te saate oma investeeringud osta ja müüa osakute puhasväärtusega.
     

Investeerimisriskiga elukindlustuslepingute alusvara valikuprotsessi eesmärgiks on tagada:

  • fondide/portfellide õiglane, efektiivne ja läbipaistev valik;
  • klientide huvidest lähtuvalt parima alusvara pakkumine.

 Investeerimisriskiga elukindlustuslepingute alusvara valikuprotsessis võetakse arvesse järgmisi kriteeriume:

  • analüüsitakse fondivalitsejaid regulatiivsete nõuete, investeerimisstrateegia, tehnilise suutlikkuse ning ajaloo osas;
  • võrreldakse sarnase strateegiaga fonde/portfelle ajaloolise tootluse, kulubaasi, mahu ja riskijuhtimise osas;
  • fondide/portfellide valikul lähtutakse kliendivajadustest ja klientide riskitaluvusest.

Alusvara valiku protseduuris ei ole otsustamiskriteeriumiks fondivalitsejate poolt kindlustusseltsile makstav tasu. Kindlustusselts jälgib investeerimisriskiga elukindlustuslepingute alusvara käekäiku igapäevaselt ning regulaarselt (vähemalt üks kord aastas) vaatab üle pakutavate fondide/portfellide nimekirja ning vajadusel viib sisse muudatused.

QLA kaudu saab ligipääsu
erinevatele fondidele üle maailma

Investeerimine fondidesse on lihtne, kuid tuleb meeles pidada, et investeeritud raha väärtus sõltub otseselt kindlustuslepinguga seotud fondiosakute väärtusest ja vastutus õigete valikute tegemise eest on Sinu enda kanda. QLA pakub erinevaid võimalusi investeerimiseks võlakirja- ja aktsiafondidesse ning segafondidesse läbi Compensa Elukindlustusseltsi. Meie valikus on nii rahvusvaheliste kui ka Eesti fondivalitsejate poolt juhitud investeerimisfonde.

QLA ega Compensa Elukindlustus ei ole seotud ühegi varahaldusettevõttega ja meie klientidel on eksklusiivne võimalus investeerida fondidesse tunnustatud varahaldusettevõtetelt üle Euroopa.

Globaalne varahaldusettevõte, mis haldab üle 488 miljardi euro väärtuses investeeringuid ning on tegutsenud enam kui viiskümmend aastat. BNP Paribas Asset Management on laialdaselt esindatud Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, teenindades üksik-, äri- ja institutsionaalseid kliente 69 riigis. Ettevõte on üks varahalduse liidritest Euroopas. BNP Paribas kui pank on tegutsenud kauem kui 200 aastat, euroopas suuruselt teine pank ning kogu varade maht ületab 2.6 trillioni euro.

Eestis on võimalik investeerida alates 10 miljoni euro suurusest investeeringust, mis on suunatud ainult institutsionaalsetele klientidele. Siiski, QLA kaudu on võimalik investeerida ka väiksemate summadega nii era- kui äriklientidel.

Evli on kolmas suurim varahaldusettevõte Soomes. Ettevõte on tegutsenud aastast 1985 ja nende teenused katavad pea kõik peamised investeerimisvaldkonnad. Lisaks suurele kogemustepagasile on Evli klientide käsutuses turu suurim rahvusvaheliste partnerite võrk.

Personaalsed varahaldurid tegutsevad alati kliendi eesmärkidest lähtuvalt ning jälgivad aktiivselt nende huve. Kogu grupi hallatavate varade maht on 18,7 miljardit eurot.

Evli Plc B aktsiad on olnud alates 2015. aastast avalikult noteeritud Nasdaq Helsinki põhinimekirjas.

On täielikult pühendunud personaalse varahaldusteenuse pakkumisele nii kodu- ja välismaiste institutsionaalsete investorite kui ka eraisikutele. Koostöös Compensa Elukindlustusega laiendati oluliselt oma toodete valikut, mistõttu pakutakse varahaldusteenust ka kogumiskindlustuse ning investeerimisriskiga pensionikindlustuse raames.

Kawe Kapitali personaliseeritud investeerimise eelis peitub kliendi individuaalsete eesmärkide, ootuste ja riskitundlikkuse arvestamises. Kawe hallatavate varade maht on pea 20 miljonit eurot.

LHV on 1999. aastal Eestis asutatud pangandusgrupp, mis omab tugevat investeerimis- ja ettevõtluskogemust. LHV tegutseb Eestis ja UKs. Grupi pangateenuseid kasutab üle 428 000 kliendi ning LHV pensionifondidel on üle 120 000 kliendi. LHV on üks suurimaid maaklereid Balti börsidel ja valitud kahel aastal parimaks börsiliikmeks Baltikumis.

Avaron on iseseisev Eesti varahaldusettevõte, mille omanikeks on ettevõtte juhtkond. Investorid on usaldanud meie meeskonna investeerida üle 240 miljoni euro oma vara. Avaronis töötab 15 spetsialisti. Meie investeerimismeeskond kolme investeeringute juhi ja seitsme analüütikuga on Eesti üks suuremaid börsidele investeerivaid tiime. 

Avaroni missioon on aidata investoritel jätkusuutlikult läbi majandustsüklite börsidel oma vara kasvatada.

CQ Investment Group on varahaldusettevõtete grupp, mis on loodud Viinis 1991 aastal. C-Quadrat ARTS on spetsialiseerunud tehniliste ja kvantitatiivsete kauplemissüsteemide arendamisele. Need täisautomaatsed süsteemid, mis on loodud tegema investeerimisotsuseid ilma emotsionaalse mõjuta, keskenduvad pikaajalise positiivse tulu teenimisele ja kahjude piiramisele aktiivse riskijuhtimise kaudu. Viimase 20 aasta jooksul on ARTS-i fondid saanud üle 300 rahvusvahelise auhinna.

Hallatavate varade maht on üle 9 miljardi euro

Reeglitest, mille alusel valitakse välja meie klientidele pakutavad fondid, saad lähemalt lugeda siit.

Mida kliendid räägivad:

Andrus N.
Andrus N.@andrus
Read More
Otsustasin investeerida, sest minu arvates on kasulik koguda raha portfelli, mida haldab suur varahaldusettevõte minu eest. Lisaks on see nö hädaabi fondi eest, mis lisab finantsilist turvatunnet. Nõustajaga kohtumine oli super, professionaalne hoiak, hea suhtlemis- ja kuulamisoskus. Mulle jagati arusaadavalt infot ja vestlusel oli hea flow. Soovitan igaühele, kes tahab oma igakuist finantsvõimekust tõsta, või tulevikuks varakult kapitali koguda.
Fred A.
Fred A.@fred
Read More
Otsustasin, et hea mõte on kolmas sammas pangafondist siia tuua, kuna tootluse numbrid on paremad. Riskid ka rohkem hajutatud. Pikaajaliselt teenin oma kontole rohkem, lisaks meeldis nõustaja professionaalsus. Soovitan kõigile, kes tahavad riigilt nö tasuta raha saada.
Karin S.
Karin S.@karin
Read More
Tahan, et tulevikus oleks kindlam ja parem pension. Niisama seistes kaotab raha väärtust. Kolmas sammas tagab potensiaalselt parema ja suurema pensioni ning riigilt saab ka 20% tulumaksu tagasi. Kohtumisel meeldis see, et kõik oli lihtne, loogiline ja arusaadav.
Play Video

Kolm lihtsat sammu liitumiseks III sambaga

III sambaga liitumine võtab aega mõne minuti.
Sama lihtsasti saad fonde hiljem vahetada.

1

 

2

 

 

 

 

 

 

3

Sisene veebikontorisse
Kui Sa ei ole QLA või Compensa klient, siis saad liitumise teha täites ära avaldused.

Esita III samba avaldused.
Avalduses võid valida ka mitu fondi ja märkida nende soovitud osakaalud.

Edasta need info@qlainsurance.ee

  • Meie pensionispetsialistid kontrollivad andmete täpsust ja täielikkust, kas kõik vajalikud dokumendid on olemas ja korrektselt täidetud.
  • Vajadusel võidakse kliendiga ühendust võtta täiendavate andmete või selgituste saamiseks.
  • Teostatakse KYC/AML protsess.
  • Väljastatakse e-arve ja pakkumus. 

Teosta makse.
Lihtsaim viis selleks on kasutada e-arvet, mis ilmub sinu kodupanga
e-arvete all.

Vaata ja loe lisaks

  • All Posts
  • III pensionisammas

Küsi nõu

“Küsija suu pihta ei lööda”. Küsi julgelt, leiame lahenduse.

Rando Tomson
BFAA litsensitud kindlustus- ja investeerimisnõustaja 
E–R 8–17
5853 1559
Registreeru nõustamisele

Tingimused, hinnakirjad, põhiteabedokumendid, teabelehed

III Sammas KKK-d

Kolmandasse sambasse saab tulumaksusoodustusega sisse maksta kuni 15% oma aastasest brutosissetulekust või kuni 6 000€. 

20% tulumaksu tagasisaamiseks tuleb oma tuludeklaratsiooni märkida aasta jooksul tehtud täiendava kogumispensioni maksed.

Näide:

Brutopalk: 2000€ kuus

Sissemakse: 15% aastas ehk 3600€ (300€/kuu)

Tulumaksutagastus: 720€

III samba väljamaksete tegemisel ei ole piiranguid: Sul on õigus enda kogutud raha välja võtta igal ajal ja selles ulatuses nagu Sinule sobib. Selleks esita väljamakse avaldus või sõlmi tähtajaline või eluaegne pensionileping.

Optimaalne summa, mida III pensionisambasse koguda, on 15% brutosissetulekust. Maksimaalne summa, mille pealt on võimalik saada tulumaksutagastust, on 6000 eurot aastas.

Soovid küsida nõu? Broneeri nõustamine siit.

Fondivalik sõltub inimese teadmistest, kogemusest ning riskitaluvusest. Nõustamisel täidetakse sobivuse küsimustik, mille alusel määratakse investeerimisprofiil.

Vastavalt profiilile valib inimene sobivad fondid. Tutvu investeerimisfondidega.

Kui Sinu leping on sõlmitud enne 31.12.2020:

  • kui leping on kestnud alla 5 aasta või Sa oled noorem kui 55 aastat, on ühekordse väljamakse tulumaksumäär 20%;
  • kui leping on kestnud üle 5 aasta ja Sa oled vanem kui 55 aastat, on ühekordse väljamakse või alla soovitusliku kestusega* pensioni tulumaksumäär 10%;
  • kui võtad III sambast välja:
    – vähemalt soovitusliku kestusega* regulaarset pensioni, siis on tulumaksumäär 0%;
    – eluaegset regulaarset pensioni, siis on tulumaksumäär 0%.

Kui Sinu leping on sõlmitud alates 01.01.2021:

  • kui leping on kestnud alla 5 aasta või Sinu pensionieani on jäänud rohkem kui 5 aastat, on ühekordse väljamakse tulumaksumäär 20%;
  • kui leping on kestnud üle 5 aasta ja Sinu pensionieani on jäänud vähem kui 5 aastat, on ühekordse väljamakse või alla soovitusliku kestusega* pensioni tulumaksumäär 10%;
  • kui võtad III sambast välja:
    – vähemalt soovitusliku kestusega* regulaarset pensioni, siis on tulumaksumäär 0%;
    – eluaegset regulaarset pensioni, siis on tulumaksumäär 0%.

*Soovituslik kestus – pensioniperiood, mis on arvutatud kindlustuspensioni maksmise alguses Sinu vanusele vastava üle-eelmise kalendriaasta kohta Statistikaameti avaldatud, täisaastateks ümardatud, meeste ja naiste keskmiselt elada jäänud aastate alusel.

Tulumaksu peab kinni Compensa ning näitab kinnipeetud summat Sulle saadetavas väljamakseteatises. Compensa teavitab ka Maksuametit ning kinnipeetud tulumaks kajastub Sinu eeltäidetud tuludeklaratsioonis.

Lisaks raha kogumisele on võimalik lepingule lisada elukindlustuskaitse ja erinevad lisakindlustused:

  • Kriitiliste haiguste lisakindlustus.
  • Puuduva töövõime (invaliidsus) lisakindlustus.
  • Päevaraha (õnnetusjuhtumi lisakindlustus).
  • Valuraha (“trauma” õnnetusjuhtumi lisakindlustus).
  • Püsiv puue (õnnetusjuhtumi lisakindlustus).
  • Surmajuhtum (õnnetusjuhtumi lisakindlustus).

Loe lähemalt

[wpcode id="10322"]

Tähelepanu! Tegemist on finantsteenusega. Palume arvesse võtta, et investeerimisega kaasneb risk. Investeeringute väärtus võib ajas kasvada ja kahaneda. Mineviku tootlus ei taga sarnast tootlust tulevikus.
QLA’s usume, et edu sõltub tööeetikast, haritusest ning järjepidevusest. Kasutades veebilehel olevat infot nõustud võtma täieliku vastutuse oma tulemuste eest.
QLA Insurance OÜ vahendab Compensa Life Vienna Insurance Group SE poolt pakutud finantsteenuseid. Soovitame enne iga finantsteenuse lepingu sõlmimist tutvuda tingimustega compensalife.ee ja vajadusel pidada nõu spetsialistiga. 

Enne kui lähed…

Teadsid, et III pensionisammast kogub Eestis täna üle 210 000 inimese, kuid keskmine fondi suurus on veidi üle 3500 euro?

Riik soodustab III sambas kogumist 15% ulatuses palgast, mis tagab keskmiselt 30% palgast pensionina, tegelikult kogutakse keskmiselt 3%, mis annab umbes 6% palgast ja sedagi kogub vaid 20% tööealistest.

Sotsiaalministeeriumi peamised ettepanekud:

  • Tõsta vaesuse vähendamiseks märkimisväärselt miinimumpensioni.
  • Luua keskmise pensioni eesmärgi saavutamiseks II või
    III sambasse tööandjapension.
  • Pensioninõustajate abil teha igale täiskasvanule pensioniplaan

Kas Sul on juba pensioniplaan paigas?

Broneeri nõustamine BFAA poolt litsensitud nõustajaga