Kuidas määrata ise oma pensioni suurus?
- III pensionisammas
Eestlase pensioni suurus moodustab tema varasemast sissetulekust vaid 34%, mis paneb paljusid muretsema tuleviku finantsilise kindluse pärast.
Kuidas aga tagada, et pensionipõlv oleks muretu ja rahaliselt kindlustatud? Selles artiklis uurime, milline on pensionide seis Eestis praegu ning kuidas ise oma pensioni suurust kasvatada ja tagada stabiilne tulevik sissetulekute osas.
Eestlase pensioni suurus on vaid 34% varasemast sissetulekust
Riik | %, pensioni asendusmäär |
Leedu | 28.9 |
Eesti | 34.4 |
Iirimaa | 36.1 |
Läti | 52.8 |
Saksamaa | 55.3 |
Belgia | 60.9 |
Sloveenia | 63.4 |
Soome | 65.1 |
Prantsusmaa | 71.9 |
Küpros | 72 |
Slovakkia | 72.5 |
Malta | 73.1 |
Itaalia | 82.6 |
Hispaania | 86.5 |
Luksemburg | 86.9 |
Austria | 87.4 |
Kreeka | 90 |
Holland | 93.2 |
Portugal | 98.8 |
Euroala riikide pensionide asendusmäära %, OECD uuring.
Majanduskoostöö ja arengu organisatsioon (OECD) avaldas uuringu, mille andmed näitavad, kui suure protsendi moodustab pensioni suurus pensionile eelnevast töisest sissetulekust. Sellega mõõdetakse pensionisüsteemi efektiivsust – kuivõrd asendab pension pensionile minekule eelnevat sissetulekut. Arvestatakse netosummasid.
Eestis on asendusmääraks meestel 34,4% ja naistel 34%, mis on OECD riikide võrdluses üks madalam pensioni suurus. On riike, kus pensioni netoasendusmäär ulatub üle 90% (nt Holland, Türgi, Portugal, Brasiilia).
Eeltoodud statistikas on arvestatud ainult riiklikku pensioni ehk I sammast. Kui arvestatakse ka kohustuslikku kogumispensioni ehk II sammast, moodustab pensioni suurus Eestis siiski ainult 55% inimeste varasemast sissetuleksut. OECD riikide keskmisele 67% jääb Eesti pensioni suurus igal juhul alla ning see tähendab, et inimesed peavad pensionieas pigem ise hakkama saama kui riigi toetusele lootma.
Eakate osakaal ühiskonnas kasvab, riikliku pensioni suurus oluliselt mitte
Kuna meie rahvastik vananeb, ei kasva riiklik pension ka edaspidi oluliselt suuremaks. Aastaks 2035 prognoositakse, et vanemaealised moodustavad elanikkonnast 25% ning aastal 2060 tõuseb see osakaal 30%-ni. Sellest tulenevalt suureneb koormus tööealisele elanikkonnale.
Kui viimasel 20 aastal on olnud keskmiselt üle kahe töötaja ühe vanaduspensionäri kohta, siis aastaks 2060 langeb see alla 1,3 töötaja vanaduspensionäri kohta. Samuti suurendab tööealise elanikkonna koormust oodatava eluea pikenemine ning sellest aeglasem tervena elatud eluea kasv.
Demograafilised arengud võivad tuua kaasa olukorra, kus inimesed ei saa riigi poolt ootustele vastavaid teenuseid/hüvesid ning piisavat sotsiaalkaitset, kuna riigi maksubaas ja töötajate vähesus (nt hariduses, tervishoius, sotsiaalhoolekandes, siseturvalisuses) vähendab riigi suutlikkust avalike teenuste (sealhulgas pensionide maksmise) korraldamisel.
Uuringud kummutavad müüdid vanaduspõlve kohta
Sotsiaalministeeriumi pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse uuring kummutab mõned enamlevinud uskumused vanaduspõlve kohta. Neist kõige levinum on lühinägelikkus oma eluea pikkusest.
Müüt: Arvatakse, et pensioni suuruse pärast ei ole vaja muretseda, kuna ei elata pensionieani või elatakse pensioniealisena vaid lühikest aega.
Tegelikkus: Statistikaameti andmetel on 2021. aastal sündinud tüdrukul elada keskmiselt 81,4 aastat ja poisil 72,76 aastat, sugude keskmine oodatav eluiga on vastsündinul 77,2 aastat.
Hetkel kehtiv pensioniiga on 65 aastat ning lähiaastatel tõuseb see veelgi. 2021. aastal oli 65-aastase eestimaalase oodatav eluiga 17,47 aastat, naistel 19,6 ja meestel 14,52 aastat. Ehk juhul, kui inimene on elanud juba pensionieani, elab ta keskmiselt 82,5-aastaseks – naised 84,6-aastaseks ja mehed 79,5-aastaseks.
Loe rohkem Sotsiaalministeeriumi uuringust.
Pööra tähelepanu heaolule, et elaksid võimalikult kaua tervena
Aastal 2021 sündinud tüdrukud elavad Euroopa Liidus hinnanguliselt tervena 64,2 aastat (Eestis 58 aastat) ja poisid 63,1 aastat (Eestis 54,9 aastat). See moodustab naiste oodatavast elueast EL-is keskmiselt 77,4% ja meestel 81,7%.
Järelikult peaksid lisaks majanduslikule heaolule juba praegu tähelepanu pöörama ka füüsilisele ja vaimsele tervisele.
Vaata statistikat täpsemalt siit.
Eelmisel aastal investeerisid inimesed rekordiliselt kolmandasse sambasse
Hea uudis on see, et üha rohkem inimesi mõtleb siiski juba praegu oma tuleviku pensioni kindlustamisele. 2023. a ulatusid inimeste poolt vabatahtlikku pensionikindlustusse ehk kolmandasse sambasse tehtud maksed 152,5 miljoni euroni, mida on aastaga pea 30 miljonit eurot rohkem. Sellega on jõutud ligikaudu teise samba sissemaksete tasemeni, mis oli mullu 154,5 miljonit eurot.
Ka pensionisammaste tootlikkused kasvasid eelmisel aastal. Keskmine II samba nominaaltootlus (keskmine osaku puhasväärtuse kasv) oli 2023. a 11,3% (2022. a -8,7%) ning III samba nominaaltootlus oli 2023. a 15,1% (2022. a -12,5%).
Loe täpsemat statistikat sellest artiklist.
Võta vastutus oma pensioni suuruse eest täna
Kui oled täna 20-30-aastane ja ootad pikisilmi suve suurimat kontserti, on keeruline loobuda ihaldatud piletist selle nimel, et Sul oleks paarikümne aasta pärast kergem pensionipõli.
Kui Sa säästad pensioniks, pead praegu loobuma millestki reaalsest, et saaksid seda kujuteldavas tulevikus kasutada. Sa ei taha mõelda endast vanana ja oma tulevastest vajadustest, sest Sul on praegu, noorena, suured vajadused.
Pensioniks säästmine nõuab tugevat tahtejõudu, et Sind ümbritsevatele ahvatlustele vastu seista.
Kui Sa ei tea, kust tuleviku kindlustamise ja investeerimisega alustada, on III pensionisammas alustamiseks suurepärane võimalus.
III pensionisammas annab Sulle investorina palju vabadust nii sissemaksete suuruse, sageduse, muudatuste kui ka fondide osas, kuhu Sa soovid oma vara investeerida.
III sammas võimaldab täna:
- ligipääsu suurtele ja usaldusväärsetele aktsia- ja võlakirjafondidele;
- määrata sissemaksete suuruse ise ja makse suurust alati muuta;
- saada 20% tulumaksusoodustust aasta jooksul tehtud sissemaksetelt, mis ei ületa 15% brutosissetulekust või 6 000 eurot;
- vahetada pensionifondi teise pensionifondi või kindlustuslepingu vastu.
Veel mõned mõtted, kuidas oma pensioni suurust III samba abil kasvatada, leiad sellest artiklist.Pensioniinv
teeringute valikul soovitame kindlasti ühendust võtta meie kogenud nõustajaga, kes aitab vastavalt Sinu investeerimiskogemustele, riskitaluvusele, strateegia pikaajalisusele jms valida kõige sobivama pensioniplaani. Broneeri nõustamine siin.
Jaga seda postitust
Veel artikleid
