Tööandjapensioni arendamine on lahendus pensionisüsteemile

Tööandjapensioni arendamine on lahendus pensionisüsteemile

Ühe võimalusena, kuidas viia ellu tööandjapensioni arendamine, pakub riik välja olemasoleva III samba lahenduse kasutamise.

Sotsiaalministeeriumi analüüs leiab, et tööandjate suurem kaasamine tooks Eesti pensionisüsteemi nii vajalikku lisaraha.

    Add a header to begin generating the table of contents

    Milline on pensioni sissemaksete hetkeseis?

    Pensionide suurust mõjutavad peamiselt pensionisüsteemi sissemaksed. Kuigi on ka teisi faktoreid, nagu töötajate ja pensionäride arv ning tootlus, on sissemaksed siiski peamine määrav tegur. Viimase 18 aasta jooksul on sissemaksed pensionisüsteemi suurenenud ligikaudu 1,5% võrra SKP-st. Sissemaksete taset ja jaotust I ja II samba vahel on mõjutanud erinevad tegurid, näiteks II samba sissemaksete ajutised peatamised 2009–2011 ja 2020–2021 ning nende kompenseerimised. See on põhjustanud kõikumisi kogumispensioni sissemaksete osakaalus kõigist sissemaksetest.

    2021. aastal jõustunud II samba vabatahtlikuks muutumise tulemusena vähenesid II samba sissemaksed, samal ajal suurenesid aga I samba sissemaksed. Kuigi see muutus mõjutas pensionisüsteemi tervikuna negatiivselt, kuna II sambast lahkujad ei maksa enam isiklikku 2% pensionimakset, on III samba mõju seni olnud suhteliselt väike. Kuigi III samba sissemaksed suurenesid 2021. aastal veidi, on nende laiem mõju hetkel sisuliselt olematu. Tööandjate sissemaksed III sambasse on veelgi väiksemad, ligikaudu 20 korda väiksemad kui inimeste sissemaksed III sambasse.

    Praegu ja ka tulevikus moodustab kogumispensioni osakaal umbes viiendiku kõigist sissemaksetest. Arvestades pensionisüsteemi demograafilisi riske, võiks kogumispensioni osakaal olla märkimisväärselt suurem, et tõhusamalt leevendada neid riske.

    Potentsiaalsete ja tegelike sissemaksete suurus erinevad oluliselt

    Sissemaksed pensionisammastesse 2022. a

    Kehtivate seaduste järgi oleks 2022. aastal võinud teha pensionisüsteemi sissemakseid kohustuslikult või maksusoodustusega 37% palgafondist, moodustades umbes 4 miljardit eurot. 2022. aastal prognoositi sissemakseid 2,4 miljardi euro ulatuses, mille vahe tuleneb peamiselt III sambast, aga ka II sambast lahkujatest.

    Tööandjad teevad alla 5% III samba sissemaksetest, mis näitab tõusutrendi, kuid nende osalus on veelgi marginaalne. 2021. aastal tegi III sambasse sissemakseid 383 tööandjat kokku 4377 töötaja eest kogusummas 5,2 miljonit eurot.

    III samba keskmine sissemakse on ajalooliselt kõikunud 2% ja 4% vahel sissetulekust, 2020. aastal keskmiselt umbes 600 eurot aastas. Vanuse kasvades tõuseb nii sissemakse suurus kui ka määr. Alla 1000-eurose kuupalgaga inimeste keskmine sissemakse määr oli üle 3%, ülejäänutel alla 3%.

    Üle 96% III sambasse sissemakseid teinud inimestest tegi sissemakseid vähem, kui tulumaksusoodustus oleks neil võimaldanud.

    Kas olemasolevate sissemaksetega saab pensione tõsta?

    Sissemaksed on üks pensionisüsteemi olulisemaid elemente, kuna neist sõltub pensionide suurus. Hetkel moodustavad need umbes 8% SKP-st ning baasstsenaariumi prognoosi kohaselt jääb see tasemele ka tulevikus. Sellise sissemaksetaseme juures ei ole võimalik suurendada pensioni asendusmäära ja pensionäride arvu suurenemine võib hoopis asendusmäära vähendada.

    Hetkel on sissemaksete kasutamata ressurss peamiselt III sambas, kus oleks võimalik suurendada nii inimese enda kui ka tööandja sissemakseid tulumaksuvabalt ligi 15%-ni palgafondist (ehk ca 5-6% SKP-st). 2021. aastal oli see vaid umbes 1% palgafondist ehk 0,35% SKP-st.

    Pensionisüsteemi sissemaksete suurendamiseks toob Sotsiaalministeerium välja järgmised võimalused: 

    • Tööandjapensioni loomine. 
    • II sambaga liitunud inimese sissemaksete vabatahtliku tõstmise võimalus. 
    • III samba tulumaksusoodustuse absoluutmäära (6000 eurot) suurendamine. 
    • II sambaga liitunud lapsevanema laste eest tehtavate sissemaksete suurendamine. 
    • Meelerahufondi kombineerimine III sambaga. 
    • Miinimumpensioni adekvaatsemaks muutmine.

    Riigi üks lahendusvariantidest: tööandjapensioni arendamine III sambas

    Tööandjapensioni arendamine III sambas eelised

    Investeerimisfondide seadus võimaldab tööandja pensionifondide loomist, kuid neid ei ole Eestis loodud. Kuigi tulumaksuseadus lubab tööandjatel teha töötajate eest sissemakseid III sambasse, on tegevust vähe, seetõttu puudub antud kogumisviisil hetkel oluline mõju.

    Tööandjate suurem kaasamine tooks pensionisüsteemi lisaraha. Erinevaid võimalusi tööandjapensioni tekitamiseks on mitmeid, alustades eraldiseisvate pensioniskeemide loomisest ja lõpetades kohustusliku skeemiga, kasutades olemasolevaid II või III samba lahendusi.

    Arvestades, et tööandjad saavad oma töötajate eest sissemakseid III sambasse juba praegu teha, on üheks oluliseks alternatiivseks võimaluseks pensionisüsteemi arendamisel tööandjapensioni edendamine III sambas. Sissemaksete tegemine III sambasse jääks tööandjatele vabatahtlikuks. 

    Lisaks tulumaksusoodustusele rakenduks tööandja maksetele ka sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (20%) vabastus. Kuivõrd III sambast ei ole raha väljavõtmine enne pensioniiga piiratud, eeldab täiendava maksuvabastuse andmine kinnise pensionifondi või eriliigiliste osakute kasutuselevõtmist ja täiendava kogumispensioni kindlustuslepingute puhul selliste lepingute sõlmimist, et osakuid ei saaks väljamakse eesmärgil tagasi võtta või lepingust väljamakseid teha enne III samba pensioniikka jõudmist (v.a puuduv töövõime, millisel juhul on väljamaksed lubatud). Pensionikoguja omandaks neid osakuid või talle koguneks sellisesse kindlustuslepingusse raha tööandja maksete eest. Pensionikoguja enda tehtud sissemakseid viidatud piirangud ei puudutaks

    Sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vabastus rakenduks tööandja maksetele summas, mis ei ületa 6% (täpne suurus vajab täiendavat analüüsi) vastava töötaja sama maksustamisperioodi maksustatavast tulust. 

    Seoses täiendava maksusoodustuse andmisega võib kaaluda ka seda, et kui tööandja valib maksete tegemise, oleks ta kohustatud pakkuma seda kõigile oma töötajatele.

    Lahenduse tööandjapensioni arendamine III sambas eelised

    Lahenduse tööandjapension III sambas eelised:

    • eeldab süsteemis vähem muudatusi kui tööandjapensioni loomine II sambasse; 
    • väiksem koormus Pensioniregistrile ning Maksu- ja Tolliametile; 
    • suurem paindlikkus maksete tegemisel, sest toimib vastavalt deklareerimisele, maksuvabastusele kehtivad piirmäärad (sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osale 6% ja tulumaksule 15%, aga mitte rohkem kui 6000 eurot aastas), aga konkreetset maksemäära pole tööandjale ette antud, igakuist maksekohustust ei ole, on vaid tööandja ja töötaja vaheline kokkulepe; 
    • võimaldab tööandjal soovi korral endal pensioniskeemi valida; 
    • raha kogumiseks on valikus ka täiendava kogumispensioni kindlustuslepingud; 
    • nügib inimesi III sambaga liituma ja seal pensioniks raha koguma. 

    Lahenduse tööandjapension III sambas puudused on Sotsiaalministeeriumi hinnangul:

    • praegu väiksem hõlmatus võrreldes II sambaga;
    • tööandja võlgade puhul töötaja vaatest keerulisem lahendada, sest ei rakendu maksukorralduse seadus ehk maksu- ja tolliamet ei kontrolli tööandja makseid;
    • võib tuua pensionisüsteemi vähem raha, sest pensioni sissemaksete maksuvabastus II ja III samba peale kokku on kuni 6% võrra väiksem kui II samba tööandjapensioni alternatiivi puhul;
    • ei nügi inimesi II samba sissemaksetega jätkama;
    • sissemaksed on kahe kogumispensioni vahel võrdsemalt jagatud ja seetõttu võib inimesel olla kaks suhteliselt väikest sammast, mis võib kergemini tekitada tunde, et kogutud on vähe ja kogutut ei ole mõtet pensioniks hoida.

    Kogu Sotsiaalministeeriumi “Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsiga” saad tutvuda Sotsiaalministeeriumi kodulehel.

    Tööandjapension on strateegiline investeering

    Tööandjapensioni arendamine on üks lahendus pensionisüsteemile

    Loe pikemat artiklit sellest, miks tööandjapensioni arendamine on strateegiline investeering ning toob ettevõttele kasu läbi töötajate rahulolu, lojaalsuse, efektiivsuse ja motivatsiooni QLA Insurance’i kodulehelt: https://qlainsurance.ee/2023/12/27/tooandjapensioni-strateegilised-eelised-pohjalik-juhend/

    Seades esikohale töötajate rahalise heaolu, saad Sa oma ettevõttes tööandjapensioni abil luua töökeskkonna, mis meelitab ligi ja hoiab alles tipptalente, aidates nii kaasa ettevõtte pikaajalisele edule.

    Kui tahad tööandjapensioni oma ettevõtte jaoks tööle panna, broneeri konsultatsioon QLA Insurance’i kogenud finantsnõustaja juures juba täna.

    Rohkem infot QLA Insurance’i poolt pakutavast tööandjapensonist leiad meie kodulehelt: https://qlainsurance.ee/tooandjapension-kogumiskindlustus/.

    Jaga seda postitust

    Veel artikleid

    Valmis tõstma kasumit?

    Broneeri nõustamine

    Leave a Reply