Levinuimad finantstooted on arveldusarve ja kindlustus
- III pensionisammas, Investeerimine, Kogumiskindlustus
Hiljutise finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse uuringu kohaselt on Eesti elanike seas levinuimad finantstooted arveldusarve, kindlustus, pensionifond ja krediitkaart.
Võrreldes 2019. aastaga on finantstoodete ja –teenuste kasutamine laienenud – mitme toote omamise osakaal on tõusnud (näiteks krediitkaartide, pensionifondide, eluasemelaenu, autoliisingu, hoiuste jpm).
Inimesed kaaluvad põhjalikult finantstoodete või finantsteenuste pakkuja valikut. Eelkõige vaevad nad enne otsuse tegemist erinevaid pakkujaid ning nende pakutavaid võimalusi, kuid sageli ka ühe pakkuja erinevaid võimalusi (eriti näiteks investeerimisfondide osakute ja krediitkaartide puhul). Kõige harvem kaalutakse alternatiive arveldusarve, hoiuste ja mobiilimakse puhul.
Kui tuntud ja levinud on finantstooted
Krediitkaart, pensionifond, eluasemelaen ja autoliising on finantstooted, millest eestlased on kõige enam kuulnud. Kui vaadata, milliseid finantstooteid inimesed omavad, siis kasutavad nad enim arveldusarvet, kindlustust, pensionifonde ja krediitkaarti. Samad finantstooted või teenused olid enim kasutatud ka 2019. a.
Võrreldes finantstoodete omamist 2019. aasta tulemustega, on finantstoodete üldine kasutus varasemast suurem. Mitmete toodete omamise osakaal on kasvanud (näiteks krediitkaartide, pensionifondide, eluasemelaenu, autoliisingu, hoiuste jpm).
Huvitav on märkida, et aktsiaid omab 19%, investeerimisfondi osakuid 9%, krüptovaluutat 6%, võlakirju 4% ja ühisrahastusse panustab vaid 1% vastanuist.
Kuidas valitakse finantstoodete või –teenuste pakkujat
Eesti elanikud, kes omavad mõnda finantstoodet, kaaluvad oma valikut väga põhjalikult ja otsivad parimat pakkumist.
Eelkõige kaaluvad nad enne otsuse tegemist erinevate pakkujate võimalusi, kuid näiteks investeerimisfondide, krediitkaartide ja mobiilimakse puhul kaalutakse sageli ka ühe pakkuja erinevaid võimalusi.
Finantsotsuseid viivad veebis ellu nooremad
Ühisrahastusplatvormi kaudu on laenanud või investeerinud 8% vastanutest. Teistest sihtrühmadest veidi enam teevad seda kuni põhiharidusega inimesed ja inimesed vanuses 18-39.
Laenu on tervenisti veebi teel võtnud ligi kolmandik inimestest (34%). Laenu veebi teel võtmine on omasem pigem nooremates vanuserühmades kui 60+ vanusegrupis.
Finantstooted, milleks sagedamini kasutatakse veebikanaleid on arveldus- või hoiusekonto avamine (49% vastanuist), kindlustuslepingu sõlmimine (65%) ja makse/deebet/krediitkaardi tellimine (67%).
Arveldus- või hoiusekontot on tervenisti veebi teel avanud lausa 72% 18-29-aastastest Eesti elanikest – tegevus on noorte seas populaarsem kui vanemates sihtrühmades.
Eestlased teevad finantstoiminguid sageli veebis
Eesti elanikud teevad oma finantstoiminguid sageli veebis. 89% elanikest tasub veebi teel arveid.
Sageli kontrollivad inimesed ka pangakontojääki või tehinguid veebis (85% vastasid sellekohasele küsimusele tihti või väga tihti), tasuvad kaupade ja teenuste eest veebi teel (69% tihti või väga tihti) ning kannavad teistele raha (65% tihti või väga tihti).
Harvemini tegelevad Eesti elanikud veebi teel selliste finantstoodete ja finantsteenustega nagu säästmine, investeeringud, laenud ja kindlustus (39% teevad seda tihti või väga tihti ning 25% ei tee seda üldse).
Inimeste hoiakud rahaasjades on kohusetundlikud
Eesti elanikud on valdavalt eeskujulikud, omades rahaasjades kohusetundlikke hoiakuid. Nõustutakse, et laenatud raha tagasimaksmine on laenaja vastutus, pangad peaksid ettevõtete eetilist tausta kontrollima. Samuti ütlevad inimesed, et nad pigem hoiavad oma rahaasjadel hoolikalt silma peal.
Polariseerivamad väited on seoses pikaajaliste rahaliste eesmärkide seadmisega, raha kulutamisega ning väitega, et pangakontol on raha kaitstud ka siis kui pangaga peaks midagi juhtuma.
Väited millega pigem vastajad ei nõustu on, et raha kulutamine on meeldivam kui pikaajaline säästmine, et ollakse oma praeguse finantsilise olukorraga rahul, et ollakse valmis võtma investeerides või säästes riski ning et hetkel on vastajatel liiga suured võlad.
Finantskäitumise osas nendib 81% vastajatest, et maksavad oma arved alati õigeaegselt. Küll aga kontrollivad inimesed enne finantstoote ostmist harvemini teenusepakkuja tausta – 35% teevad seda harva või mitte kunagi.
Mida pea üldse ei tehta, on oma paroolide või PIN koodide jagamine lähedastega ning isiklike rahaasjade info jagamine veebis.
Turvakäitumise hoiakud on valdavalt positiivsed – Eesti elanikud pigem pööravad turvalisusele tähelepanu ning ei usalda avalikke Wi-Fi võrke finantstoimetusteks. 60% inimestest nõustuvad ka sellega, et digitaalsed tööriistad lihtsustavad nende isiklike rahaasjade haldamist.
Iga inimese vajadused ja võimalused on erinevad. Tutvu QLA Insurance’i poolt pakutavate investeerimise ja kindlustustoodetega meie kodulehel.
QLA Insurance’i kogenud nõustajad aitavad Sul seada rahalisi eesmärke ja teha otsuseid finantstoodete valimisel. Broneeri konsultatsioon meie kogenud nõustajaga juba täna siin.
Jaga seda postitust
Veel artikleid
