Kaheksa küsimust ja vastust laenukindlustuse kohta
- Laenukindlustus
Artikkel annab vastused olulistele küsimustele laenukindlustuse kohta ning selgitab, millisel juhul on kasulik laenukindlustus sõlmida.
Laenukindlustus võib olla vajalik, kui Sul on laenukohustusi ja kui Sinu lähedaste heaolu sõltub Sinu sissetulekust. Samuti võib laenukindlustus olla vajalik kui töötad mõnel ohtlikul tegevusalal.
Sageli pakub näiteks pank koos kodulaenulepinguga elukindlustust. Sellisel juhul pole enamasti tegemist klassikalise elukindlustusega, vaid laenukindlustusega. Endale sobiva laenukindlustuse saad sõlmida ka QLA Insurance’is.
Millisel juhul võiks laenukindlustuse teha?
Laenukindlustus aitab vältida olukorda, kus pere toitja surma korral jäävad rahalised kohustused pereliikmete kanda.
Elukindlustuse lepingus saab lepingu sõlmija ise valida inimesed, kes hüvitist saavad. Laenukindlustuse puhul on aga üheks soodustatud isikuks enamasti laenuandja ehk pank, kuna selline on laenuandja nõudmine.
Laenukindlustuse sõlmimisel määrab kindlustusvõtja nimeliselt soodustatud isiku (füüsiline isik, keda võib lepingu kehtivuse ajal muuta). Kui pank nõuab, et soodustatud isik peab olema laenuandja, siis laenukindlustuselepingus, mis QLA Insurance’i partnerettevõttes Compensas sõlmitakse, tuleb Sul kindlustusvõtjana märkida soodustatud isikuks laenuandja.
Soovitavalt võiks lisaks laenuandjale märkida laenukindlustuse lepingusse teise soodustatud isiku (füüsilise isiku). Kui Compensa on kindlustusjuhtumi korral kindlustussumma laenuandjale kandnud, aga kindlustussumma on laenujäägist suurem, siis kannab Compensa ülejäänud kindlustussumma soodustatud isikule (füüsiline isik).
Hea teada
Enamasti kustutatakse laenukindlustusega kodulaen või teatud protsent laenusummast. Tähele tuleks panna, et muude kulutustega, näiteks kodu ümberehitus, kommunaalkulud või matusekulud, peab laenukindlustuse puhul pere ise hakkama saama.
Kuid kindlustussumma ei pea olema laenuga jäigalt seotud, see võib olla ka võetud kohustustest suurem või väiksem, vastates nii täpselt Sinu vajadustele.
Laenukindlustuslepingu saab sõlmida vanuses 18-70 eluaastat ning see kehtib kogu maailmas ööpäevaringselt (24/7).
Rohkem infot laenukindlustuse kohta leiad ka sellest artiklist.
Miks peaks laenukindlustuse valima?
See, kas valida elukindlustus või laenukindlustus sõltub eelkõige sellest, milline on Sinu pikem eesmärk rahalise kindluse loomisel.
Otsuse langetamisel võid arvestada, et nii elu- kui laenukindlustuse puhul makstakse kindlustushüvitist surmajuhtumi korral. Samuti saab mõlemal juhul erinevate lisakaitsetega kindlustust laiendada nii, et oleksid kaitstud näiteks ka siis, kui peaksid õnnetuse tõttu kaotama töövõime või haigestuma mõnda raskesse haigusesse.
Laenukindlustus sobib Sulle, kui Sinu kindlustusvajadus ajas väheneb või Sa eelistad muutuva suurusega kindlustusmakset või kui Sa lepingu sõlmimise ajal ei tea, kui kauaks kindlustust vajad.
Üldiselt kindlustatakse pikaajalisi ja suurtesse summadesse ulatuvaid laene, kõige enam kodulaene. Laenukindlustus annab teatud turvatunde ootamatuste ees, et pere ja lähedased inimesed kodust ilma ei jääks ega peaks üksi kandma laenukoormat.
Milliseid laene kindlustatakse?
Laenukindlustust pakutakse mitte ainult tagatisega suurematele laenudele, vaid ka tagatiseta väikelaenudele, et katta nii töökaotuse kui ka õnnetuste riski lühema perioodi jooksul.
Tavaliselt ei hõlma kindlustus väiksemaid, paari kuu pikkuseid tarbimis- ja kiirlaene.
Siiski peaksid hoolitsema selle eest, laenukindlustus ei oleks Sinu ainus finantsplaneerimise vahend. Pangalaenud nõuavad hoolikat ette planeerimist. Peaksid realistlikult hindama, milline on Sinu võimekus kohustusi tagasi maksta kui ka arvestama erinevate ootamatustega.
Mis on laenukindlustuse hind?
Seda, et laenukindlustus on kallis, ei tohiks peljata. Makse suurus algab 10 eurost kuus, maksed on paindlikud ja jõukohased. Neid saab kohandada vastavalt Sinu eelarvele või muudele finantsvajadustele.
Kindlustusmakse sõltub Sinu vanusest, valitud kindlustussummast ning tervislikust seisundist.
Sinu kui kindlustusvõtja soovi korral hakkab kindlustussumma igal aastal vähenema.
Kindlustusmakse suurus muutub igal kindlustusaastal.
Kindlustussumma muutumine ei ole laenuga jäigalt seotud ning võib olla võetud kohustustest suurem või väiksem.
Maksesageduseks on võimalik valida kuu, kvartal, poolaasta või aasta. Erinevate maksesageduste korral kindlustusmakse ei muutu.
Arvuta makse meie kodulehel.
Kes saab laenukindlustuse hüvitise?
Elukindlustuse puhul saab lepingu sõlmija ise valida inimesed, kes hüvitist saavad, kuid laenukindlustuse puhul on üheks raha saajaks kindlasti pank.
Kui Sinu eesmärgiks oli kaitsta end ja oma lähedasi ootamatuste eest laenulepingu kehtivuse lõpuni, siis tasub valida laenukindlustus. Kui aga soovid oma lähedasi kaitsta ka pärast laenu tagastamist ning laenulepingu kindlustuse lõppu, oleks targem sõlmida elukindlustus.
Kuna tavaliselt lõpevad laenud laenuvõtja 45-55aastaseks saamisel, tähendab see, et elukindlustusleping võib Sinu jaoks Sinu tervisenäitajate ja vanuse tõttu nüüd märksa kallimaks osutuda.
Kui sõlmida laenu võttes kohe elukindlustusleping, mille kindlustussumma on sama suur kui laenukindlustus, siis oled Sa saanud ühekorraga kaks võitu – kindlustatud on nii laenusumma panga ees kui ka pere edasine heaolu.
Milliseid lisakindlustusi saab nii elu- kui laenukindlustusele lisada?
Nii elu- kui laenukindlustusele saad valida ka erinevaid lisakaitseid:
- Kriitiliste haiguste kaitse – Maksame hüvitist 19 raske haiguse diagnoosi saamisel. Vaata täpsemalt meie partneri Compensa kodulehelt.
- Puuduva töövõime kaitse – Maksame hüvitist, kui kindlustatu on haiguse või õnnetuse tagajärjel kaotanud täielikult töövõime.
- Õnnetusjuhtumijärgne püsiv puue – Maksame hüvitist, kui õnnetusjuhtumi tagajärjel saadud vigastus ei ole paranenud 12 kuu jooksul.
- Valuraha või päevaraha – Valuraha puhul maksame välja ühekordse hüvitise vastavalt vigastuse ulatusele (% kindlustussummast), kui õnnetusest taastumine võtab aega vähemalt 8 päeva. Päevaraha maksame, kui kindlustatu on õnnetusjuhtumi tagajärjel ajutiselt töövõimetu vähemalt 8 järjestikust päeva.
Tooted on paindlikud. Saad muuta nii kindlustussummat, lepingu perioodi, maksmissagedust, lisada lisakindlustusi nii lepingu sõlmimisel kui lepingu kehtivuse ajal. Soovi korral saad lisakindlustustest ka loobuda.
Mida peaksin kindlustusjuhtumi korral tegema?
Kui Sinuga on juhtunud õnnetus, pöördu kõigepealt kindlasti arsti poole. Pärast seda peaksid kindlustusandjat kindlustusjuhtumist teavitama.
Seejärel tuleb esitada hüvitistaotlus ning muud nõutud dokumendid.
Kindlustusjuhtumi toimumisel makstakse kindlustushüvitis välja 30 päeva jooksul alates väljamaksetaotluse, kõikide väljamaksekohustuse välja selgitamiseks vajalike dokumentide ja muude andmete esitamist kindlustusandjale.
Miks sõlmida laenukindlustus QLA Insurance’is?
Laenukindlustus ei paranda Sinu finantsilist olukorda, ega ole raha planeerimise vahend. Laenukindlustus on eraldiseisev kohustus, millega kaasnevad regulaarsed maksed ja lepingutasud. Küll aga toob laenukindlustus pikaajaliste ja suurte kohustuste korral meelerahu Sinust sõltumatuteks ootamatusteks, mille eest Sa ennast ja oma lähedasi muul moel kaitsta ei saa.
Iga inimese vajadused ja võimalused on erinevad. Anname Sulle personaalset abi ja nõustame Sind, et leida just Sulle sobivaim kindlustuslahendus.
Broneeri konsultatsioon meie kogenud nõustajaga ja aitame Sul koostada elukindlustuse või laenukindlustuse, mis kaitseb Sind ja Su lähedasi ootamatuste eest.
Jaga seda postitust
Veel artikleid
Näide:
Merle brutopalk on 1 500€, mis tähendab, et kui ta kogub 15% oma brutopalgast kolmandasse sambasse. Kuus on see summa 225€, aasta peale kokku 2 700€.
Tuludeklaratsiooni esitades on Merle tulumaksutagastus 20% sissemakstud summa pealt, mis selle näite puhul tähendab 540€.
Selle raha eest, mille ta saab maksuvabalt välja võtta, võib Merle omale midagi ilusat osta või koguda uuesti kolmandasse sambasse, mis tähendab seda, et järgmisel aastal maksab ta omast taskust kolmandasse sambasse 540€ vähem.
6 000 eurot või 15% brotosissetulekust on justkui piirmäär, millest kolmanda samba sissemaksete puhul ühe kalendriaasta jooksul üle minna ei tasu. Piirmääradest suuremad sissemaksed teenivad pikas perspektiivis küll tulu, kuid lühiajaliselt ei pruugi see maksude mõistes efektiivne olla.
