Tervise- ja spordikulude hüvitis: piirmäär vajab suurendamist
- Tervisekindlustus
Eestis on kehtib 2018. aastast maksuvaba tervise- ja spordikulude hüvitis kvartalis 100 eurot inimese kohta, kuid tööandjad soovivad piirmäära tõsta.
Mis on erisoodustusmaksuvaba tervise- ja spordikulude hüvitis?
Tööandja saab erisoodustus- ehk tulu- ja sotsiaalmaksuvabalt hüvitada tervise- ja spordikulusid kuni 100 euro ulatuses iga töötaja kohta kvartalis.
Silmas peab pidama, et:
- 100 eurot on summa koos käibemaksuga ning töötaja tarbeks tehtud tervise- ja spordikuludelt ei saa sisendkäibemaksu maha arvata;
- 100 eurot võib ära kasutada ühel päeval, ühes kuus või kolme kuu jooksul. Oluline on, et kvartalis kokku on maksuvabad kulud 100 euro ulatuses;
- 100 eurot on iga töötaja kohta kvartalis ja seda summat ei saa üle kanda teistele töötajatele ega järgmistesse kuudesse või kvartalitesse või summeerida aasta maksuvabasid kulusid;
- kui töötajal on mitu tööandjat, siis võib iga tööandja talle kohaldada maksusoodustust tervise- ja spordikuludele 100 euro ulatuses;
- kulu kandmiseks on vajalik kuludokument;
- vajalik on pidada isikupõhist arvestust (võimalik valida kas kassapõhine või tekkepõhine arvestus);
- kulude katmine ei ole kohustuslik, kõike loetletut ei pea võimaldama kõikidele töötajatele;
- töötaja saab hüve tulenevalt töösuhtest (leping sõlmitakse tulevikus, on peatunud, kehtiv või lõppenud);
- maksusoodustus ei hõlma harrastamiseks vajalikke vahendeid (riided, jalanõud, lauatennise reket, suusad, sh spordiseadmete ja -vahendite rent jne) ega lisateenuseid (nt toitlustus, transport, parkimine, riidehoid, üritusele järgnev pidulik vastuvõtt vms);
- maksusoodustus laieneb ka väljaspool Eestit tehtud spordi- ja tervisekuludele.
Otsustusõigus on nii tööandjal kui töötajal
Tööandja saab ise otsustada, kas ja milliseid tervise edendamise teenuseid või sportimise võimalusi ta oma töötajatele pakub. Töötaja saab jällegi ise otsustada, kas ja milliseid tervise edendamise teenuseid või sportimise võimalusi ta kasutab.
Tööandja võib kehtestada töötajatele kulude hüvitamisel erinevaid piirmäärasid, kui kulude hüvitamise võimalus tagatakse kõigile töötajatele. Piirmäära kehtestamine ei saa aga kaasa tuua olukorda, kus osadel töötajatel sisuliselt puudub võimalus kulude hüvitamisele, nt juhatuse liikmetel on kulude hüvitamise piirmäär 100 eurot kvartalis, aga töötajatele on piirmäär 10 eurot kvartalis. Sellisel juhul loetakse, et kõigile töötajatele ei ole soodustust pakutud.
Maksusoodustus ei ole mõeldud töötajatele, kes töötavad lühiajaliste (nt ühepäevased) käsunduslepingute alusel (näiteks ajakirjandusväljaande või õppeasutuse vabakutselised kaastöötajad, õppeülesande täitjad, lõputööde kaitsmiskomisjonide liikmed, retsensendid, eksperdid, tööampsude tegijad jne). Tulumaksuseadus küll lubab neile maksuvabalt tervise edendamise kulutusi teha, kuid neile soodustuse mittepakkumist ei loeta tingimuse rikkumiseks, mis eeldab soodustuse pakkumist kõigile töötajatele.
Vaata infot täpsemalt Maksu- ja Tolliameti kodulehelt.
Tervise- ja spordikulude hüvitis: millised kulud sobivad?
Erisoodustusmaksuvaba spordi- ja terviseedendamise kõlblikuks loetakse viite liiki kulusid.
Ravikindlustuslepingu kindlustusmakse: QLA Insurance pakub oma partneri Compensa Life Vienna Insurance Group SE kaudu tööandja täiendavat ravikindlustust. Pakume Eesti tervisekindlustuse turul kõige laiapõhjalisemaid kaitseid ning iga ettevõte saab kokku panna just oma vajadustele ja võimalustele sobiva paketi. Loe ettevõtte tervisekindlustuse kohta täpsemalt meie kodulehelt.
Kulutused taastusravi teenustele: Siia kuuluvad vastavas registris oleva taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenused. Ka neid kulusid hõlmab ettevõtte tervisekindlustus.
Avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu: Sobib nii töötaja kui ettevõtte meeskonna osalemise kulu. Siia alla liigituvad vaid avalikud rahvaspordiüritused, millest saavad osa võtta kõik soovijad. Siia ei sobi nt ettevõtte oma spordipäevad
Sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused, mille alla kuuluvad avalikud spordiklubid, mille liikmetasu saab töötajale kuludokumendi alusel hüvitada. Samuti kuuluvad siia ka ettevõtte oma spordiklubid, mille kulusid võib tööandja maksuvabalt katta – tuleb pakkuda kõigile töötajatele osalemise võimalust ja arvesse võtta ainult reaalselt programmis osalevate inimeste maksuvaba limiidi osa.
Siia ei kuulu: Sportimisvahendid, riided, jalanõud. Samuti mitte tööandja poolt lühiajaline spordikompleksi rent, sest maksusoodustuse eesmärgiks on toetada töötajate regulaarset tervise edendamist.
Tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused: Spordirajatiste jooksvad kulud (nt remont, koristamine, kommunaalkulud).
Siia ei kuulu: Uute spordirajatiste loomise investeeringud – need maksustatakse ettevõtlusega mitteseotud kuludena (ainult tulumaks), mitte erisoodustusena.
Kuidas tervise- ja spordikulude hüvitis reaalselt toimib?
Kui tegemist on sobiva kulu hüvitamisega töötajale (nt spordiklubi liikmetasu), siis esitab töötaja ettevõttele kuluhüvitise avalduse, koos kuludokumendiga. Kuludokumendil võib olla 100 eurot ja kuluhüvitise avaldusel 30 eurot (aga mitte vastupidi).
Kui tegemist on ettevõtte poolt tehtud kuluga, siis liigub ostuarve tavapärast rada, lihtsalt konteeritakse eraldi kulu kontole.
Tööandja peab pidama arvestust, et ta on ikka kõigile oma töötajatele soodustuse kasutamist pakkunud. Selleks võib kasutada näiteks allkirjalehte paber- või digitaalkujul, kuid võib ka luua siseveebis kinnitamise lahenduse.
Samuti peab tööandja pidama arvestust, kui palju konkreetsed töötajad on maksuvabastust kasutanud.
Täpset juhendit arvestuse pidamiseks ei ole ette antud, oluline on see, et vajadusel oleks võimalik see Maksu- ja Tolliametile ette näidata.
Maksusoodustuse kasutamine tuleb töötajate lõikes kord aastas ka deklareerida 1. veebruariks deklaratsioonil on INF14, koos makstud autokompensatsioonide ja tasemekoolituse kuludega.
Tööandjad leiavad, et tervise- ja spordikulude hüvitis vajab reformi
Ettevõtted kasutavad praegu maksuvaba tervise- ja spordikulude hüvitist, kuid soovivad suuremat paindlikkust, et pakkuda töötajatele laiemat tervisekaitset. Näiteks on palju selliseid ettevõtteid, kus suur osa hüvitisest kulub spordikulude katmisele ning väiksem osa ettevõtte tervisekindlustuse jaoks. Tööandjad soovivad, et hüvitist saaks kasutada ka muude tervisekulude, nagu hambaravi või taastusravi katmiseks.
Tööandjate Keskliit ja Kaubandus-Tööstuskoda ongi teinud riigile ettepaneku suurendada maksuvaba piirmäära ja laiendada hüvitise alla käivate kulutuste loetelu, et soodustada rohkemate ettevõtete motivatsiooni investeerida töötajate tervisesse.
Tööandjate Keskliit näeb, et inimesed võiksid saada kasutada teenuseid, mida nad võib-olla üldise Tervisekassa eelarve raames kasutada ei saaks või kus järjekorrad on väga pikad või kus arsti juurde minekuga oodataksegi nii kaua, kuni probleem on juba pöördumatult halb.
Praegune regulatsioon piirab tööandjaid, kuna nad saavad maksuvabalt hüvitada vaid väga väikese osa töötajate tervise- ja spordiedendamise kulutustest. Kitsas loetelu ei arvesta piisavalt erinevate vanusegruppide ja huvidega töötajate vajadusi ja soove.
Ettepanek tervise- ja spordikulude hüvitise maksuvaba piiri tõstmiseks
Täpsemalt tahab Kaubandus-Tööstuskoda, et töötaja tervise- ja spordiedendamiseks tehtavate kulutuste maksuvaba piiri tõstetaks praeguselt 100 eurolt 250 euroni töötaja kohta kvartalis, mis on ligikaudu 83 eurot ühes kuus ja 1000 eurot aastas.
Viimaste aastate kiire inflatsiooni tulemusena on kvartalis ühe töötaja terviseedendamise kuludeks ette nähtud 100 euro ostujõud vähenenud, mis muudab praeguse maksuvaba piirmäära vähem efektiivseks. Paljud tervisekindlustuse pakkujad on pidanud andma oma klientidele tagasisidet, et mitmesugused terviseteenused on läinud oluliselt kallimaks ning järgmiseks perioodiks nii soodsat pakkumist enam teha ei saa.
Tööandjad peavad oluliseks, et ettevõtted saaksid paindlikumalt toetada oma töötajate tervist, mis aitaks kaasa tööjõu tervise ja heaolu paranemisele ning seeläbi ka tootlikkuse tõusule. Ettevõtted soovivad, et riik julgustaks tervisekaitsekuludele rohkem kulutama, pakkudes selleks paremaid ja laiemaid maksusoodustusi ning võimalusi.
Tervise- ja spordiedendamise kulusid hüvitab 5% tööandjaist
Üks põhjuseid, miks riik seni seisab vastu ettepanekutele hüvitisemäära suurendada, on asjaolu, et antud võimalust kasutab veel väike hulk tööandjaid. Maksu- ja Tolliameti andmetel kasutas töötajate tervisekulude hüvitamise võimalust näiteks 2021. aastal 5% kõigist tööandjatest. Neist omakorda neli protsenti kasutas ära kogu aastase mahu ning üle 400 euro hüvitas 11 protsenti tööandjatest. Keskmine hüvitis töötaja kohta oli 92 eurot aastas.
Riik ootab, et tööandjad hakkaksid lisaks suuremapalgalistele spetsialistidele ka reatöötajale neid soodustusi pakkuma ning neist saaksid kasu ka sellised töötajad, kellel on võib-olla tervisega suuremad probleemid. Samas tuleb tunnistada, et õiki soodustusi või teenuseid, mida riik pakub, ei kasutagi kõik töötajad või tööandjad, mis ei tähenda, et sellepärast peaks panema seisma kogu süsteemi arendamise.
Kui piiranguid vähendada, tooks see kindlasti moel või teisel Eesti kiratsevasse tervishoiusüsteemi juurde lisaraha.
Arendamise ettepanekute hulgas on lisaks summa suurendamisele olnud ka võimalus, et hüvitise summat ei peaks kasutama kvartaalset, vaid saaks aastapõhiselt läheneda, samuti et sinna mahuksid kõik tervishoiutöötajad või muud tervisevaldkonna kutset omavad isikud. Kuna sellel oli aga riigieelarve laekumistele väike miinusmõju ehk osad maksud, mida praegu makstakse, jääks laekumata, siis riigieelarve läbirääkimiste protsessis need ettepanekud läbi ei läinud.
Maksuvaba piirmäära tõstmine ja selle alla minevate kulutuste loetelu laiendamine aitavad tõsta ettevõtete motivatsiooni panustada senisest rohkem töötajate tervisesse. Sellele viitab ka kaubanduskoja liikmete seas eelmisel aastal tehtud uuring, mille kohaselt leidis 93 protsenti vastanutest, et piirmäära tõstmine motiveerib nende ettevõtet senisest rohkem investeerima oma töötajate vaimse ja füüsilise tervise edendamisse.
Suurem tervise- ja spordikulude hüvitis tähendab tervemat rahvast
Nii tööandjatele kui töötajatele oleks oluline, et see summa suureneks. Toome välja neli olulisemat argumenti hüvitise piirmäära suurendamise kasuks.
Suurem hüvitis, tervem rahvas: Nii tööandjatele kui ka töötajatele oleks oluline, et maksuvaba hüvitise summa suureneks. Panustades 100–200 euro võrra aastas inimese kohta rohkem, saaksime kokku vähemalt 800 eurot, mis võiks oluliselt toetada Eesti rahva tervist.
Tervisekindlustus kui alternatiiv: Viimasel ajal on populaarsust kogunud tervisekindlustuse pakkumine töötajatele. See võimaldab lahendada meditsiiniga seotud kitsaskohti ja tagab inimestele kiire ja tasuta kvaliteetse arstiabi, aidates neil kiiremini naasta tööle.
Koostöö kindlustusseltside ja raviasutuste vahel: Kindlustusseltsid teevad tihedat koostööd raviasutustega, võimaldades kindlustatud isikutel tasuda ainult omavastutuse osa. See tagab kiire ja mugava juurdepääsu arstiabile, mis omakorda soodustab töötajate kiiret naasmist tööle.
Suurem summa võimaldaks enam katteid: Kuna tasulised arstiteenused on kallinenud, võimaldaks suurem hüvitise summa tööandjatel osta laiemat kindlustuskaitset, katta rohkem vajadusi ning tagada töötajatele parema juurdepääsu arstiabile.
Soovid pakkuda oma töötajatele lisamotivatsiooni ning võimaldada neil kiiremini ja kvaliteetselt oma terviseprobleeme lahendada?
Täida QLA Insurance’i tööandja ravikindlustuse küsitlus ja meie konsultant aitab Sul leida just Sinu võimalustele ja vajadustele sobivaima lahenduse.
Iga ettevõtte vajadused ja võimalused on erinevad. Parimate tervisekindlustuse lahenduste leidmiseks ja hinnapakkumise saamiseks broneeri aeg meie nõustajaga.
Jaga seda postitust
Veel artikleid
