Kas 50-aastaselt on hilja teha III sammas?
- III pensionisammas
50-aastastele ja vanematele võib tunduda, et aeg, mis on investeerimises üks olulisemaid tegureid, ei mängi enam nende kasuks ning III sambaga alustamise on nad maha maganud. Kuid investeerimisega ei ole kunagi liiga hilja alustada. Vaatame, millised on 50-aastaste ja vanemate inimeste võimalused III pensionisamba ärakasutamiseks.
Pensioniealiste inimeste osakaal ühiskonnas kasvab
Rahvastiku vananemine on Eestis üha süvenev trend nagu paljudes teisteski arenenud riikides. Statistikaameti andmete põhjal oli 2023. aasta seisuga Eestis 50-69-vanuseid inimesi 343 022. Vanuses 70+ oli inimesi 196 027.
Need on väga suured arvud. Positiivne on see, et kuigi tööealiste inimeste arv on Eestis vähenenud, elavad inimesed Eestis üha kauem (ja loodetavasti kasvab ka meie tervena elatud aastate arv). Eeldatakse, et oodatav eluiga kasvab 2045. aastaks naistel koguni 86,5 ja meestel 79,6 eluaastani. Vaata täpsemaid andmeid Statistikaameti rahvastikupüramiidi rakendusest.
Tänapäeva 50-aastane on väga vitaalne. Näiteks Reet Linna, Heido Vitsur, Raivo Kütt — kõik need tuntud inimesed on vanemad kui 50-aastased, kuid nad on täies tegutsemis- ja loomejõus. Me ei kujutaks ette kultuuri või majandust ilma nende jätkuva panuseta.
Usume, et enamik inimesi soovib ennast teostada ja anda ühiskonda oma panuse nii kaua, kui neil see võimalik on. Ka töökeskkond kohaneb rahvastiku muudatustega üha paremini: tööandjad pakuvad paindlikke tööaegu, ümberõpet ja mentorlusprogramme, tervise- ja heaolupakette ja muid võimalusi, et vanemad inimesed saaksid töötamist jätkata.
Ka riik arvestab rahvastiku vitaalsuse kasvuga, kuid peab samas arvesse võtma karmi tõsiasja, et tööealiste inimeste arv väheheb, seega jääb üha vähemaks ka inimesi, kes kasvavat pensionäride hulka üleval peab.
Karm tõsiasi: pensioniiga Eestis tõuseb
Pensioniiga on Eestis tõusnud juba aastast 1994. Kuni sinnamaani oli meeste pensioniiga 60 aastat ja naistel 55 aastat. Pensioniiga on Eestis tõstetud neljal korral:
1994 – pensioniiga hakkas esimest korda tõusma;
1998 – jõustus riiklik pensionikindlustuse seadus, millega võrdsustati meeste ja naiste pensioniga 2016. aastaks 63 eluaasta juures;
2009 – otsustati pensioniiga täiendavalt tõsta 65 eluaastani aastaks 2026;
2018 – otsustati, et pensioniiga hakkab alates 2027. aastast muutuma koos oodatava eluea muutusega.
Otsus, mis tehti 2018. aastal, tõi kaasa põhimõttelised muudatused pensionieas. Esiteks on kuni 2026. aastani igal sünniaastal oma kindel pensioniiga. Näiteks 1957 sündinud inimesed saavad pensionile minna 64 eluaasta täitumisel. Alates 2027. aastast on aga igal kalendriaastal oma pensioniiga ja see kehtib kõigile inimestele, kes jõuavad sellel aastal kehtivasse pensioniikka. Teiseks põhinesid siiamaani pensioniea tõusu otsused prognoosidel ja poliitilisel kokkuleppel. Alates 2027. aastast on pensioniea tõus aga automaatne ja tõusu kiirus sõltub ainult tegelikust statistilisest oodatavast elueast.
Siit järeldub, et ka praegusel 50-aastasel jääb ametliku pensionieani veel vähemalt 15 aastat, mis aga investeerimise vaatevinklist polegi nii lühike aeg.
Mis kasu saab inimene pensionile mineku edasi lükkamisest?
Ja pensionile ei pea jääma kohe ametliku pensioniea saabudes. Pensionile mineku edasi lükkamine võib olla mitmeti kasulik nii Sulle üksikisikuna kui ka ühiskonnale tervikuna. Näiteks, mida hiljem Sa pensionile lähed, seda suurem on Sinu panus pensionisüsteemi. Eestis sõltub riikliku pensioni suurus nii Sinu tööstaažist kui ka Sinu eest makstud sotsiaalmaksust: mida kauem ja mida suurema palga eest Sa töötanud oled, seda kõrgemat pensioni saad.
Mida kauem Sa töötad, seda suurem on Sinu võimalus parandada oma finantsilist kindlustatust, kuna suurem sissetulek aitab Sul rohkem säästa ja investeerida.
Töötamine aitab säilitada ka Sinu vaimset ja füüsilist heaolu, lisaks sellele on Sul võimalik jätkata panustamist ühiskonda mitte ainult majanduslikult, vaid ka kultuurilisel ja sotsiaalsel tasandil. Sinu kogemused ja oskused on väärtuslikud noorematele ning Sa saad olla neile mentoriks ja eeskujuks.
Lisaks sellele on tõestatud, et töötamine võib aidata säilitada vaimset ja füüsilist tervist ning vähendada teatud terviseriske, näiteks dementsuse riski. Aktiivne eluviis, mida töötamine sageli tähendab, hoiab keha ja vaimu teravana.
Pensionile mineku edasilükkamine toetab ka ühiskonda tervikuna, aidates vähendada pensionisüsteemi koormust.
Mida annab III pensionisammas 50-aastastele ja vanematele?
III pensionisammas on oma stabiilsuse ja kindlusega mõistlik valik investeerimiseks ka 50-aastasele ja vanemale inimesele. Ajalises plaanis on noorematel loomulikult eelis: 20-aastane jõuab enne pensionile minekut säästa 45 aastat, 50-aastane aga ainult 15 ning lühema perioodi jooksul ei anna liitintress nii suurt efekti.
Siiski on III pensionisamba kaudu investeerimine hea viis täiendava sissetuleku kogumiseks pensionipõlveks ning pensionile jäädes kulub see Sulle kindlasti marjaks ära.
Toome välja mõned eelised III pensionisambaga liitumisel vanemaealistele:
- Täiendav sissetulek pensionipõlves: III pensionisambaga kogutud vahendid moodustavad pensionipõlves täiendava sissetulekuallika. Mida varem Sa investeerima hakkad, seda suurem on lõpuks kogunenud summa.
- Tulumaksusoodustus: III pensionisambasse tehtavad sissemaksed saad tulumaksustatavast tulust maha arvata. See tähendab, et Sinu maksustatav tulu väheneb, mis vähendab Sinu tulumaksukoormust ja suurendab Sinu säästude mahtu. Tulumaks on võimalik tagasi saada sissemaksetelt, mis ei ületa 15% Sinu aastasest brutosissetulekut või 6000€ aastas.
- Investeerimisvõimalused: III pensionisambasse investeerimine annab Sulle võimaluse valida erinevate investeerimisvõimaluste vahel, sealhulgas aktsiad, võlakirjad, fondid jne. See võimaldab Sul kohandada oma investeerimisstrateegiat vastavalt oma riskitaluvusele ja eesmärkidele.
QLA Insurance’i partneri Compensa Life Vienna Insurance Group SE kaudu saad väikese rahaga suurde mängu. Meil pääsed ligi suurtele ning usaldusväärsetele aktsia- ja võlakirjafondidele, mis investeerivad põhjalikult kontrollitud ettevõtetesse. Tutvu fondide valikuga siin.
Kui palju Sa võiksid III sambaga teenida?
Vaatame nüüd arvutuslikku näidet, kui Sa investeerid III pensionisambasse igakuiselt kas 100 või 300 eurot, eeldades, et Sa jääd pensionile 65-aastaselt ja III pensionisammas teenib aastas 5% tootlust:
1. Investeerides 100€ kuus
– Investeerimisperiood: 15 aastat (alustad 50-aastaselt kuni 65-aastaseks saamiseni)
– Kokku investeeritud summa: 18 000 € (100 € kuus * 12 kuud * 15 aastat)
– Tootlus 15 aasta jooksul: 15 097 €
– Tulumaksutagastus: 3 936 € (240 € 2024. aastal + 14 aastat * 264 €)
2. Investeerides 300 € kuus
– Investeerimisperiood: 15 aastat (alustad 50-aastaselt kuni 65-aastaseks saamiseni)
– Kokku investeeritud summa: 54 000 € (300 € kuus * 12 kuud * 15 aastat)
– Tootlus 15 aasta jooksul: 45 292 €
– Tulumaksutagastus: 11 808 € (720 € 2024. aastal + 14 aastat * 792 €)
Need näited illustreerivad, kuidas regulaarne investeerimine III pensionisambasse aitab Sul koguda pensionipõlveks täiendavat sissetulekut. Mida suuremad on Sinu igakuised investeeringud ja mida varem hakkad investeerima, seda suurem võib olla lõpuks teenitud tulu. Seega, alusta juba täna, ükskõik, kui vana Sa ka pole!
Pensioniinvesteeringute valikul soovitame kindlasti ühendust võtta meie kogenud nõustajaga, kes aitab vastavalt Sinu investeerimiskogemustele, riskitaluvusele, strateegia pikaajalisusele jms valida kõige sobivama pensioniplaani.
Broneeri nõustamine siin.
Jaga seda postitust
Veel artikleid
