1
mld €
Laekunud makseid
1
+
Riigis
1
mln +
Klienti
Kindlusta, hajuta finantsriske, kasvata varasid ja võida maksudelt
Kindlusta, hajuta finantsriske, kasvata varasid ja võida maksudelt
Kuidas töötab kogumiskindlustus?
Kogumiskindlustus pakub mitmeid olulisi eeliseid, tagades finantsilise kindlustunde ning optimeerides vara kasvatamise võimalusi.
Lisaks põhikindlustusele saab kogumiskindlustuse lepingule lisada erinevaid lisakindlustusi, mis suurendavad turvatunnet ja kaitset ootamatute sündmuste vastu.
Kogumiskindlustus pakub võimalust varade säilitamiseks ja kasvatamiseks. See tagab, et varad on hoitud turvaliselt ja samal ajal teenivad nad tulu, tagades finantsilise jätkusuutlikkuse tulevikus.
Kogumiskindlustus võimaldab maksude optimeerimist. Kogumisosa kasv on maksuvaba kuni makse piirini ja kindlustushüvitis on maksuvaba, mis tähendab, et võite saada rohkem kasu oma kindlustusest.
Näiteks, 1920. aastal loodi Eesti Kindlustuse Selts, mis pakkus ka elukindlustust ja kogumiskindlustust.
Kogumiskindlustus (ehk elukindlustus, millele lisandub säästmine) oli üks olulistest kindlustusliikidest, mida hakati pakkuma koos elukindlustusega. Kogumiskindlustus võimaldas inimestel koguda raha pikema aja jooksul ning saada kasu kindlustuskaitse olemasolust samal ajal.
Allikas: Rahvusarhiiv
Kogumiskindlustus on finantsinstrument, mis ühendab endas nii säästmisvõimaluse kui ka kindlustuskaitse. Selle lepingu sõlmimisega saab inimene tagada oma tuleviku finantsilise turvalisuse, kogudes raha pikema aja jooksul ja saades samal ajal kindlustuskaitset ootamatute sündmuste vastu.
Kogumiskindlustus aitab luua rahalist puhverti fondi, mida saab kasutada näiteks pensionipõlves või ootamatute olukordade korral, nagu töökaotus, haigus või muud elus ettetulevad raskused.
Pakub kindlustuskaitset, mis tagab rahalise toetuse õnnetusjuhtumite, raske haiguse või surma korral.
Annab kindlustunde, et ootamatud olukorrad ei muuda finantsilist olukorda dramaatiliselt, kuna olemas on kogutud rahaline reserv.
Aitab koguda raha tulevikuks, mida saab kasutada suuremateks väljaminekuteks, pensioniks või laste hariduse rahastamiseks.
Aitab koguda raha tulevikuks, mida saab kasutada suuremateks väljaminekuteks, pensioniks või laste hariduse rahastamiseks.
Võimalus valida sobiv kindlustusperiood ja maksete suurus vastavalt oma finantsvõimekusele ja eesmärkidele.
Kindlustus on mõeldud kaitsma inimesi ja ettevõtteid ootamatute kahjude vastu. Kogumiskindlustus on kindlustusliik, mille eesmärk on hajutada finantsriske ja koguda raha tulevasteks vajadusteks.
Kogumiskindlustuse puhul maksab kindlustusvõtja regulaarselt makseid, mis kogunevad fondi. Aja jooksul fond kasvab ja kindlustusvõtja saab kogunenud summat kasutada kindlustusperioodi lõpus või teatud ajahetkel vastavalt lepingule. Kui kindlustusperioodi jooksul juhtub midagi ootamatut, võib kindlustusvõtja saada hüvitist.
Kogumiskindlustuse peamine eelis on kahekordne eesmärk: see pakub kaitset ootamatuste vastu ja aitab säästa tulevikuks, olgu selleks laste haridus, pension või muu suurem väljaminek. Seega hajutab kogumiskindlustus finantsriske ja pakub turvatunnet nii igapäevaelus kui ka tulevikuks.
Kindlustusperioodi, maksete suuruse ja lepingu tingimuste hoolikas läbimõtlemine on oluline, et valida sobiv kogumiskindlustus.
Konsulteerides kindlustusspetsialistiga, saab teha teadliku otsuse.
Inimene kindlustab end läbi elu- või õnnetusjuhtumikindlustuse.
Kindlustusjuhtumi mitte toimumisel maksab inimene lihtsalt kindlustuskaitse eest.
Inimene kindlustab end läbi kogumiskindlustuse, kus üks osa läheb kindlustuse katteks ja teine osa kogumisfondidesse.
Kui kogumiskindlustuse juhtumit ei toimu, on inimesel kogunenud raha lisaks, millele lisandub liitintress. Summa väljamaksmisel arvestatakse maha riskitasud ning tulumaksu maksab inimene juhul, kui preemia täismaht on madalam kui kogutud summa.
Annab võimaluse saada hüvitist 19 raske haiguse diagnoosi korral. See aitab keskenduda ravile ilma, et peaksid muretsema sissetuleku pärast.
Kas oled mõelnud:
Raskesse haigusesse haigestumine võib kaasa tuua vajaduse igapäevase toe järele ja nõuda täiendavaid kulutusi põetajale, arstiabile või rehabilitatsiooniteenusele. Kriitiliste haiguste kindlustuse olemasolul saad raske haiguse diagnoosi saamisel taotleda hüvitist. Hüvitis makstakse välja täies mahus kuu aja pärast peale diagnoosi kinnitamist. Hüvitise suuruse lepime kokku kindlustuslepingu sõlmimisel.
Kriitiliste haiguste kindlustuskaitse kehtib koos elukindlustusega. See annab Sulle ja Sinu perele topeltkaitse:
Selline lahendus pakub turvatunnet nii Sulle endale, kui ka Sinu lähedastele.
Valida on võimalik kriitiliste haiguste põhinimekirja (tingimuste Lisa 1) või laiendatud nimekirja (tingimuste Lisa 2) vahel:
Kriitiliste haiguste põhinimekiri | Kriitiliste haiguste laiendatud nimekiri | |
Pahaloomulised kasvajad (sh naha melanoomid ja Hodgkini tõbi) | V | V |
Peaaju insult | V | V |
Raske neerupuudulikkus | V | V |
Äge müokardi infarkt | V | V |
Südameoperatsioonid: | ||
Pärgarteri šunteerimine | V | V |
Südameoperatsioon (klapi asendamine või parandamine) | V | V |
Sclerosis multiplex ehk Hulgiskleroos | V | V |
Elundi või luuüdi siirdamine | V | V |
Nägemisfunktsiooni sügav kahjustus (Nägemise kaotus mõlemal silmal) | V | V |
Kahe või enama jäseme kaotus või jäseme funktsiooni täielik kaotus (püsiv halvatus) | V | V |
Aordi operatsioon | V | |
Alzheimeri tõbi | V | |
Healoomuline ajukasvaja | V | |
Kurtus | V | |
Kõnevõime kaotus | V | |
Kolmanda astme põletus | V | |
Idiopaatiline Parkinsoni tõbi | V | |
Kooma | V | |
Viiruslik entsefaliit | V |
Kui palju maksab kriitiliste haiguste kindlustus?
Kindlustusmakset mõjutab Sinu vanus ja tervislik seisund, seetõttu soovitame lepingu sõlmida võimalikult vara. Näiteks valides põhinimekirja kaitsetega kriitiliste haiguste kindlustuse maksab Eesti keskmise aastapalga suurune kindlustuskaitse koos samas suuruses elukindlustusega 30 aastasele alates 9,80 eurot kuus. Sama kindlustuskaitse pakett 40 aastasele maksab alates 19,70 eurot kuus.
Lepingu sõlmimisel tasub meelest pidada, et mida tervemana leping vormistada, seda soodsam on kindlustusmakse. Kui peale lepingu sõlmimist tervisehäda ka lisandub, siis kindlustusmakset see enam kallimaks ei muuda. Kui aga mõni tervisemure on lepingu sõlmimise ajaks juba ilmnenud, võib kindlustusmakse kujuneda kallimaks kui tervel inimesel. Seetõttu on kasulik sõlmida kindlustusleping noorelt ja tervelt ning pikaks perioodiks. Meeles tasub pidada ka seda, et kui raske haiguse diagnoos on juba saadud, ei pruugi kindlustusselts kriitiliste haiguste kindlustust enam üldse sõlmida. Näiteks onkoloogi juurest lepingut sõlmima tulla on juba hilja.
Puuduva töövõime lisakindlustus aitab säilitada maksevõime ja kindlustada edasine toimetulek juhul, kui peaksid haiguse või vigastuse tagajärjel kaotama töövõime ega saa pika ajal jooksul tööle naasta. Hüvitisena makstakse Sulle välja 100% lepingus kokku lepitud kindlustussummast, mida saad kasutada enda äranägemise järgi. Nii saad hüvitise toel katta vähenenud sissetulekuid ja kulutusi ravile. Puuduv töövõime on kindlustusjuhtum juhul, kui see on määratud Sulle vähemalt 12 kuuks pädeva riigiasutuse poolt.
Millal mõelda puuduva töövõime lisakindlustuse peale?
Sinu tööle naasemine võib edasi lükkuda väga pikaks perioodiks, kuid igapäevased eluvajadused jäävad alles. Võid vajada lähedase inimese igapäevast tuge ja kohalolekut või tasulist hooldusteenust. Kulutusi võib tekkida transpordile, tasulisele arstiabile ja taastusravile, aga ka elukoha ümberkujundamisele või vahetamisele seoses erivajadustega. Samuti jäävad alles igapäevased kulutused seoses elukohaga või laste kasvatamise ja ülalpidamisega. Puuduva töövõime lisakindlustuse võiks mõelda siis, kui:
Õnnetusjuhtumi surma kindlustusjuhtumiks on kindlustatud isiku surm õnnetusjuhtumi tagajärjel kahe aasta jooksul selle toimumisest. Selle lisakaitse korral makstakse välja nii põhilepingu kui ka õnnetusjuhtumi surma hüvitis.
Valuraha kindlustuskaitse puhul on kindlustusjuhtumiks õnnetusjuhtum, mille järel kindlustatu vajab ravi vähemalt 8 päeva. Valuraha makstakse üks kord kindlustusjuhtumi kohta. Hüvitise suurus arvutatakse protsendina valuraha kindlustussummast, vastavalt valuraha hüvitise tabelis toodud määradele.
Püsiva puude kindlustusjuhtumiks on õnnetuse tagajärjel kehaosa või meeleorgani või nende funktsiooni osaline või täielik kaotus, mis ei ole aasta jooksul õnnetuse juhtumisest täielikult taastunud. Hüvitis makstakse välja protsendina püsiva puude kindlustussummast, eri puuetele vastavad hüvitise määrad on toodud püsiva puude hüvitiste tabelis.
Päevaraha kindlustuskaitse puhul on kindlustusjuhtumiks õnnetusjuhtum, mille järel kindlustatu on ajutiselt töövõimetu vähemalt 8 järjestikust päeva. Päevaraha makstakse maksimaalselt 182 töövõimetuspäeva eest kindlustusjuhtumi kohta kolme aasta jooksul alates õnnetuse toimumisest.
Sõltub lepingu sõlmija vanusest, valitud kindlustussummast ning tervislikust seisundist.
Kindlustusmakse ja kindlustuskaitse suurus on kogu perioodi ulatuses ühesugune. Kogumiskindlustus sobib Sulle kui tead, kui pikaks ajaks kindlustust vajad ning eelistad kindla suurusega kindlustusmakset.
Maksesageduseks on võimalik valida kuu, kvartal, poolaasta või aasta. Erinevate maksesageduste korral kindlustusmakse ei muutu.
Kindlustushüvitis makstakse välja kindlustatud isiku surma korral lepingus määratud isikule (soodustatud isik). Soovi korral on võimalik määrata, et osa hüvitist makstakse näiteks pangale ja osa soodustatud isikule – see on Sinu valik.
Kujutab endast kindlustuslepingu alusel kogunevat rahalist vahendit, mis koosneb kindlustusvõtja tehtud maksetest ja nendega seotud investeerimistulemustest. See reserv ei ole kindlustusandja poolt garanteeritud summa, vaid sõltub otseselt investeerimisportfelli väärtuse muutustest, millega on seotud kindlustusvõtja valitud investeerimisriskiga kogumiskindlustus.
Kindlustusperioodil on võimalik makseid suurendada, vähendada või vajadusel ajutiselt peatada. Kindlustuslepingule on võimalik lisada erinevaid kindlustuskaitseid või nendest loobuda. Investeerimisfonde võib kogumisperioodil vahetada.
Lepingu muutmine:
Muutuvas majanduslikus olukorras muutuvad ka klientide vajadused ja võimalused. Seetõttu oleme teinud meie lepingud võimalikult paindlikuks. Sõltuvalt kindlustusliigist on võimalik muuta kindlustusmakseid ja -summasid, samuti sissemaksete ja väljamaksete sagedust ja perioodi, vahetada soodustatud isikuid jm.
Muudatusi kindlustuslepingus saab teha ainult kindlustusvõtja. Lepingu muutmisel on vajalik isiku tuvastamine. Selleks on neli võimalust:
Muudatus Sinu lepingus tehakse 30 päeva jooksul, kui Sinu avaldus ei vaja edasist täpsustamist või täiendavaid dokumente. Enne muudatuse edastamist soovitame konsulteerida oma kindlustusnõustajaga või kliendihalduriga. Vajalikud kontaktandmed leiad siit.
Lepingu muutmiseks saad kasutada meie avalduste vorme.
Kindlustuslepingu muutmise avaldused:
Kindlustuslepingu sõlmimise avaldused:
Kindlustuslepingu sõlmimise avaldused ja kindlustusavalduse lisad leiad siit.
Erinevate väärtpaberite analüüsimine ja valimine investeeringu teostamiseks on üldiselt aeganõudev ning keeruline. Seetõttu on investoril kergem investeerida juba valmisolevasse portfelli ehk investeerimisfondi.
Fondidesse investeerimisega kaasnevad mitmed eelised, mis on üldiselt kättesaadavad vaid suurinvestoritele.
Investeerimisrisk on kahjumi tekkimise oht, samuti oht mitte saavutada kavandatud investeerimistulemust.
Riskiaste sõltub kõige rohkem fondi investeerimisstrateegiast. On fonde, mis investeerivad ainult kindla tegevusala ettevõtetesse, näiteks tervishoiusektorisse. Teised fondid on valinud oma poliitikaks investeerida teatud piirkonna ettevõtetesse – näiteks Ida-Euroopasse. Fondid hajutavad investeeringud erinevate ettevõtete vahel. Mida paremini on fondi varad hajutatud (näiteks mida rohkem on portfellis erinevaid ettevõtteid) seda vähem sõltub fondi investeerimistulemus ühe ettevõtte tulemustest ning seda madalam on fondi riskiaste.
Lisaks piirkonna, tegevusala jm valimisele valitakse fondi investeerimisstrateegia koostamisel millistesse rahaturuinstrumentidesse fond investeerima hakkab. Kõige levinumad instrumendid on deposiidid ehk tähtajalised hoiused, võlakirjad ning aktsiad ja nende omavahelised kombinatsioonid.
Võlakirjad on kindla tähtaja ning tootlusega väärtpaberid. Kuna võlakirja väljaandmisega kohustub ettevõte need kindlal ajal kindla hinnaga tagasi ostma, loetakse võlakirju suhteliselt madalama riskitasemega väärtpaberiteks peale deposiite.
Aktsiate puhul moodustub investeeringu tulu aktsia ostu-ja müügihinna vahest. Aktsiate hinnad on otseselt sõltuvad ettevõtete jooksvatest majandustulemustest ja seetõttu kõiguvad aktsiate hinnad rohkem. See tähendab, et aktsiatesse investeerimisel on risk kõrgem kui võlakirjade puhul. Pikaajalise investeeringu puhul (12 ja rohkem aastat) võib loota, et aktsiapaigutustelt saadav tulu ületab võlakirjadelt saadava tulu.
Erinevatesse finantsintrumentidesse paigutamise järgi eristatakse rahaturu-, võlakirja-, sega- (ehk tasakaalustatud) ja aktsiafonde. Neist kõge madalama riskiastmega kuid ka kõige madalama tootlusega on kindla garanteeritud tootlusega instrumentidesse paigutavad fondid (rahaturufondid), kõige kõrgema riskiastmega on aktsiafondid. Väga üldiselt võib väita, et mida väiksem on risk, seda väiksem on oodatav tulu.
Investeerimisega seotud riske peab hindama enne investeerimisotsuse tegemist. Peab meeles pidama, et suurema tulu ootusega kaasneb ka suurem risk. Seega tuleb investeerimisportfelli valimisel eelkõige arvestada oma riskitaluvust ja investeerimisperioodi pikkust.
Sobiva portfelli valimine sõltub paljudest asjaoludest. Eelkõige tuleb teada investeerimise eesmärki, mis edaspidi määrab kindlaks investeerimisperioodi. Perioodist sõltuvalt on võimalik võtta erinevaid riske ja prognoosida oodatava tulu suurust.
Mida kõrgemaid riske on investor valmis võtma, seda suuremat tulu võib ta oodata oma investeeringutele. Pikemas ajaperspektiivis on mõistlik võtta suuremaid riske ja vastupidi – mida lühiajalisem on paigutus, seda väiksemaid riske soovitatakse võtta.
Sõltuvalt investori riskitaluvusest, investeeringu perioodist ja ootusest tulu suhtes tuleb valida sobiv investeerimisstrateegia.
Alljärgnevas tabelis on toodud üks võimalikke lähenemisviise erinevate investeerimisstrateegiate osas, kus on arvestatud erinevate osakaaludega võlakirjade ja aktsiate vahel. Investeerimisperioodi võib jaotada lühikeseks (kuni 5 aastat), keskmiseks (5 – 12 aastat) ja pikaks (üle 12 aasta). Investori riskitaluvuse aga madalaks, keskmiseks ja kõrgeks.
Kui investeerimisperioodi lõpuni on jäänud mõned aastad, siis on võimalik riske vähendada, kui paigutada enamus varadest võlakirjadesse. Mida pikemaks perioodiks investeeritakse või mida kaugemal on eeldatav investeeringurte realiseerimine, seda rohkem võib varasid paigutada aktsiatesse. Madala riskitaluvusega investor võiks aga ka pikaajalise rahapaigutuse korral otsustada võlakirjade kasuks.
Investeerimisstrateegia valikul tuleb lähtuda investeerimisperioodist, riskitaluvusest ja tuluootusest. Kõige tüüpilisemad strateegiad on konservatiivne, tasakaalustatud ja agressiivne strateegia.
Konservatiivne strateegia
Konservatiivse strateegia puhul on tegemist investeerimisega, mille eesmärgiks on investeeringu väärtuse säilimine ja mõõdukas kasv. Varad võiksid olla paigutatud peamiselt madala riskiga intresse tootvatesse võlakirjafondidesse. Kõrgema riskitaluvusega ja suurema tuluootusega investorid võivad osaliselt paigutada raha ka aktsiatesse.
Tasakaalustatud strateegia
Tasakaalustatud strateegia puhul on tegemist investeerimisega, mille eesmärgiks on stabiilne ja pikaajaline investeeringu väärtuse kasv. Sõltuvalt investori riskitaluvusest võib varade paigutus võlakirjafondide ja aktsiafondide vahel olla väga erinev. Tasakaalustatud strateegia sobib investorile, kes on huvitatud suuremast tulust kui konservatiivse strateegia puhul ja julgeb võtta sellest tulenevalt kõrgemaid riske, olles sealhulgas valmis, et oodatavat tootlust ei pruugi saada ja/või investeeringu väärtus võib isegi kahaneda.
Agressiivne strateegia
Agressiivse strateegia puhul on eesmärgiks agressiivne ja pikaajaline investeeringu väärtuse kasv. Varad on paigutatud peamiselt aktsiafondidesse. Agressiivne strateegia sobib pikaajalisele investorile, kes on oodatava suurema tulu nimel valmis võtma ka kõrgeid riske, sealhulgas kandma kahjumit.
Paigutades raha investeerimisfondi usaldab investor otsuste tegemise fondijuhile. Seetõttu on oluline tutvuda investeerimisfondidega enne investeeringu tegemist.
Investeerimisriskiga elukindlustuslepingute alusvara valikuprotsessi eesmärgiks on tagada:
Investeerimisriskiga elukindlustuslepingute alusvara valikuprotsessis võetakse arvesse järgmisi kriteeriume:
Alusvara valiku protseduuris ei ole otsustamiskriteeriumiks fondivalitsejate poolt kindlustusseltsile makstav tasu. Kindlustusselts jälgib investeerimisriskiga elukindlustuslepingute alusvara käekäiku igapäevaselt ning regulaarselt (vähemalt üks kord aastas) vaatab üle pakutavate fondide/portfellide nimekirja ning vajadusel viib sisse muudatused.
Kogumiskindlustuse lepingu sõlmimine võtab aega mõne minuti.
Sama lihtsasti saad hiljem kaitsete suuruseid muuta ning fonde vahetada.
Sisene veebikontorisse
Kui Sa ei ole QLA või Compensa klient, siis saad liitumise teha täites ära avaldused.
Esita kogumiskindlustuse avaldused.
Avalduses võid valida mitmed kaitsed ning ka mitu fondi ja märkida nende soovitud osakaalud.
Edasta need info@qlainsurance.ee
Teosta makse.
Lihtsaim viis selleks on kasutada e-arvet, mis ilmub sinu kodupanga
e-arvete all.
Kui Sa ei ole QLA või Compensa klient, siis saad liitumise teha täites ära avaldused.
Avalduses võid valida mitmed kaitsed ning ka mitu fondi ja märkida nende soovitud osakaalud.
Edasta need info@qlainsurance.ee
Lihtsaim viis selleks on kasutada e-arvet, mis ilmub sinu kodupanga
e-arvete all.
“Küsija suu pihta ei lööda”. Küsi julgelt, leiame lahenduse.
Rando Tomson
BFAA litsensitud kindlustus- ja investeerimisnõustaja
E–R 8–17
5853 1559
Registreeru nõustamisele
Riskikindlustused
Investeerimisriskiga kogumiskindlustused
Kehtib investeerimisriskiga kogumiskindlustusele ja laste kogumiskindlustusele, tulumaksusoodustusega ja tulumaksusoodustuseta pensionikindlustusele:
Investeerimisriskiga pensionikindlustuslepingutele, laste kogumiskindlustuslepingutele ja kogumiskindlustuslepingutele kehtib investeerimisriskiga kogumiskindlustuse põhiteabedokument:
Õnnetusjuhtumikindlustus
Investeerimisstruktuuri muutmine ehk fondiosakute müümine ja ostmine investeerimisperioodi jooksul toimub Fondilepingu sees ja seetõttu ei kaasne sellega võimaliku tulu maksustamist.
Alates 1. augustist 2010 sõlmitud investeerimisriskiga kogumiskindlustuse lepingutega teenitud investeerimiskasumi tulumaksukohustus on võimalik edasi lükata senikaua, kuni toimub kasumi reinvesteerimine selleks loodud investeerimiskonto kaudu. Vastavalt kehtivale tulumaksuseadusele kuulub lepingust saadav tulu maksustamisele.
Erandiks on enne 1. augustit 2010 sõlmitud investeerimisriskiga kogumislepingud, millele kehtib kuni 31.12.2023 lepinguga teenitud kasumi tulumaksuvabastus juhul, kui leping on olnud jõus vähemalt 12 aastat.
EMTA arvestab kindlustusmakset investeeringuna, kuigi osa sellest maksest läheb järgnevalt kindlustuskaitsete ja riskitasude katteks.
Näide:
Kogumiskindlustuse eest tasutakse kalendrikuus 100€, mis hõlmab endas:
(kindlustusmakse sõltub inimese vanusest, hobidest ja terviseseisundist)
Riskitasud on kindlustuskaitsete (elukindlustuskaitse ja lisakindlustuste kaitsete) eest, mis arvatakse maha kindlustusepingu reservist iga kuu viimasel kuupäeval.*
Näiteks 10 aasta jooksul tasutakse:
Investeerimiskonto puhul näib tootlikkus olevat: 12 290.70 – 7200 = 5090.70€, mille puhul tasutakse 20% tulumaks ehk antud juhul 1018.14€.
Kasum: 5090.70 – 1018.14 = 4072.56€.
Kogumiskindlustuse puhul on tootlikkus 12 290.70 – 12 000 (poliisi eest tasutud) = 290.70€.
Reaalne tootlikus 5090.70€.
Tulumaks rakendub 290.70€ puhul, ehk 58.14€.
Kasum: 5090.70 – 58.14 = 5032.56€.
Ligipääs kontodele ja poliisidele on saadaval läbi Compensa veebikontori igal hetkel.
Kuigi elu on hindamatu väärtusega, saame me kindlustada sissetulekuid, et säilitada Sinu lähedaste elukvaliteeti, kui Sinuga peaks midagi juhtuma.
Hea tava ning väljakujunenud standard on määrata (elu)kindluskaitse summaks oma 3-5 aasta sissetulekute summa.
Fondivalik sõltub inimese teadmistest, kogemusest ning riskitaluvusest.
Nõustamisel täidetakse sobivuse küsimustik, mille alusel määratakse kliendi investeerimisprofiil.
Vastavalt profiilile valib inimene sobivad fondid. Tutvu investeerimisfondidega siin.
Investeeringute struktuuri muutmine ehk fondiosakute müümine ja ostmine investeerimisperioodi jooksul toimub Fondilepingu sees ja seetõttu ei kaasne sellega võimaliku tulu maksustamist.
Lisaks on võimalik 4x aastas investeerimisfonde tasuta vahetada tingimusel, et lepingu reservis on vähemalt 1000€.
Lisaks raha kogumisele ja elukindlustusele on võimalik lepingule juurde võtta erinevad lisakindlustused:
Tähelepanu! Tegemist on finantsteenusega. Palume arvesse võtta, et investeerimisega kaasneb risk. Investeeringute väärtus võib ajas kasvada ja kahaneda. Mineviku tootlus ei taga sarnast tootlust tulevikus.
QLA’s usume, et edu sõltub tööeetikast, haritusest ning järjepidevusest. Kasutades veebilehel olevat infot nõustud võtma täieliku vastutuse oma tulemuste eest.
QLA Insurance OÜ vahendab Compensa Life Vienna Insurance Group SE poolt pakutud finantsteenuseid. Soovitame enne iga finantsteenuse lepingu sõlmimist tutvuda tingimustega compensalife.ee ja vajadusel pidada nõu spetsialistiga.