Kuidas saada pensioni, kui oled töötanud Euroopa Liidus?
- Euroopa Liidu pension
Kui oled oma elu jooksul teeninud vähemalt ühe aasta pensionistaaži mõnes teises Euroopa Liidu riigis, on Sul õigus taotleda sealt pensioni.
Erinevates Euroopa Liidu riikides töötades saad pensionile jäädes igalt riigilt pensioni vastavalt seal töötatud ajale. Pensioniõiguslik staaž saadakse eri riikides töötatud aja liitmisel.
Igas riigis säilitatakse Sinu kindlustusandmeid kuni Sinu pensioniikka jõudmiseni.
Iga riik, kus Sa oled olnud kindlustatud vähemalt ühe aasta jooksul, maksab Sulle vanaduspensioni, kui Sa jõuad asjaomases riigis kehtivasse pensioniikka. Näiteks, kui oled töötanud kolmes eri riigis, on Sul õigus saada eraldi vanaduspensioni kolmest kohast.
Välisriigist pensioni taotlemine
Isegi kui Sa oled töötanud mitmes riigis, pead pensioni taotlema oma elukohariigis, v.a juhul, kui Sa seal kunagi töötanud ei ole. Viimasel juhul pead pensioni taotlema riigis, kus viimati töötasid.
Eestis saad välisriigi pensioni taotleda, kui Sul on kogunenud vähemalt üks aasta pensionistaaži mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis. Lisaks neile puudutab regulatsioon Norrat, Islandi, Liechtensteini, ja Šveitsi.
Samuti on Eesti sõlminud kahepoolse sotsiaalkindlustusalase koostöökokkuleppe järgmiste riikidega: Austraalia, Kanada, Moldova, Ukraina, Valgevene, Venemaa Föderatsioon.
Ülejäänud riikidest pensioni taotlemiseks tuleb pöörduda otse vastava riigi pädeva asutuse poole.Arvesta, et vanaduspensioniiga ja pensioni saamise tingimused on riigiti erinevad. Seega ei pea Sa teisest riigist pensioni taotlema samaaegselt Eesti vanaduspensioniga. Iga riik otsustab ise, millistel alustel ja kuidas pensioni makstakse. Pensionid määratakse ja makstakse vastavalt Sinu töökohariigis/-riikides kehtivatele õigusaktidele.
Kuidas arvutatakse eri EL-i riikides töötamise korral pension?
Sinu pension arvutatakse vastavalt Sinu kindlustusandmetele igas asjaomases riigis: neist riikidest saadavad summad vastavad Sinu sealsele sotsiaalkindlustusperioodi pikkusele. Sa saad kokkuvõtte (P1-dokument), mis annab Sulle ülevaate igas riigis Sinu taotlusega seoses tehtud otsustest.
Kuidas määratakse pensioniõigus?
Juhul, kui inimene on elu jooksul töötanud mitmes riigis ja hakkab taotlema pensioni, tuleb kõigepealt kindlaks teha, kas tal üldse on õigus pensionile. Näiteks Eestis on vanaduspensioni määramiseks nõutav staaž 15 aastat.
Oletame, et pensioni taotleja on Eestis töötanud 10 aastat ja Rootsis 25 aastat. Ilma Rootsis töötamise aega arvesse võtmata ei teki inimesel õigust Eesti vanaduspensionile. EL-is reguleerivad ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete sotsiaalkindlustusskeemide ühtlustamist määrused (EÜ) 883/2004 ja (EÜ) 987/2009. Nende üks oluline põhireegel on kindlustusperioodide summeerimine: “kui liikmesriigi õigusaktid seavad hüvitiste saamise õiguse sõltuvusse kindlustusperioodide täitumisest, tuleb vajaduse korral arvesse võtta kõigi liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodid”.
Eestis ja Rootsis väljateenitud tööstaažide liitmisel tekib taotlejal õigus Eesti vanaduspensionile ning talle saab määrata pensioni 10 staažiaasta eest. Pensioni suuruse arvutamisel lähtutakse Eesti pensioni arvutamise valemist. Rootsi pädev asutus maksab pensioni seal töötatud aastate eest Rootsi siseriiklike seaduste alusel.
Millise riigi pensioniõiguslikku iga arvestatakse?
Pensioniõiguslik iga pole kõigis EL-i liikmesriikides ühesugune. Taotlejal võib olla õigus vanaduspensionile teises liikmesriigis, kuigi ta ei ole jõudnud pensioniikka Eesti riikliku pensionikindlustuse seaduse järgi ja vastupidi. Näiteks on inimene 63 aastat vana ja õigustatud saama Eesti vanaduspensioni, kuid mitte Norra vanaduspensioni, sest pensioniõiguslik iga algab Norras 67-aastaselt. Sellisel juhul arvestab Eesti pensioni arvutamisel Norra kindlustusperioode, isegi kui isik pole veel õigustatud saama Norra pensioni.
Millist liiki pensionid on EL-i eeskirjadega hõlmatud?
ELi sotsiaalkindlustuse koordineerimise eeskirju kohaldatakse vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionide suhtes. Põhimõtteliselt kohaldatakse neid ainult riiklike pensioniskeemide ning mitte kutsealaste või erasektori skeemide suhtes.
Kas eelpensioniskeemid on EL-i eeskirjadega hõlmatud?
Riiklikud eelpensioniskeemid kuuluvad samuti uute ELi koordineerimiseeskirjade reguleerimisalasse. Sellega tagatakse, et kõnealuseid pensione makstakse sisserändajatele samadel tingimustel kui asjaomase riigi kodanikele ning välismaal pensionile jäämise korral on neid samuti võimalik „eksportida”.
Kuid ei kohaldata kindlustusperioodide liitmise põhimõtet: see tähendab seda, et teistes riikides täitunud kindlustus-, töötamis- või elamisperioode ei tule kõnealuste pensionide maksmisel arvesse võtta.
Mis saab siis, kui töötasin mõnes riigis vähem kui aasta?
Kui periood, mille jooksul Sa olid mõnes EL-i riigis, Islandil, Liechtensteinis, Norras või Šveitsis kindlustatud, ei ole piisavalt pikk sealt pensioni saamiseks, võetakse arvesse teistes riikides täitunud kindlustus- või elamisperioode.
Kui Sa oled olnud kindlustatud vähem kui ühe aasta, siis võidakse kohaldada erieeskirju, sest mõned riigid ei maksa lühikeste perioodide puhul pensioni: kindlustatud või elatud kuud riigis A, kus Sa töötasid lühiajaliselt, ei lähe kaduma, vaid neid võetakse arvesse Sinu pensioni arvestamisel riikides B, C, D jne, kus SA töötasid pikemat aega.
Kes tasub ravikindlustuskulud?
Ravikindlustuskulud tasub pensioni maksva riigi ravikindlustusasutus. Näiteks Eestisse oma vanaduspõlve veetma asunud EL-i pensionäril on õigus saada raviteenuseid võrdselt Eesti alaliste elanikega, küll aga tasub nende teenuste eest pensioni maksva riigi ravikindlustusasutus.
Kuidas on reguleeritud Euroopa Liidu ametnike pension?
EL-i institutsioonides, Euroopa Välisteenistuses ja EL-i ametites töötab kokku üle 660 eestlase.
EL-i institutsioonide töötajate pensioneid reguleerivad Euroopa Liidu personalieeskirjad. ELi institutsioonidel, nagu Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja teised, on oma personalieeskirjad ja pensionisüsteemid.
EL-i institutsioonide töötajate pensioni rahastatakse nii töötajate enda kui ka EL-i institutsiooni poolsetest sissemaksetest ning see põhineb valemil, mis arvestab tööstaaži ja brutopalka või keskmist töötasu.
Kui isik on töötanud EL institutsioonides ja otsustab kolida tagasi oma koduriiki, näiteks Eestisse, kehtivad üldjuhul tema pensioniõigused. Üksikasjad võivad aga sõltuda erinevatest teguritest, sealhulgas töölepingu konkreetsetest tingimustest, tööstaažist ja asjakohastest muudatustest regulatsioonides.
EL-i institutsioonide pensioniõiguste ülekandmine on Eestis reguleeritud määrusega “Euroopa ühenduste institutsioonide ametnike pensioniõigustele vastavate rahaliste vahendite arvutamise ja nende summade Eesti pensionisüsteemi või Euroopa ühenduste institutsioonide pensioniskeemi alusel laekumise ja nende üle arvestuse pidamise kord”. Täpsemalt saad regulatsiooniga tutvuda siin.
Muuhulgas sätestab see, et kuna Eestis saab II sambast kogumise ajal raha välja võtta, siis ei ole enam lubatud ka Euroopa ühenduste institutsioonide pensioniskeemidest raha ületoomine II sambasse. Kui inimene siiski kogub Eestis raha II sambas ja liigub seejärel mõnda Euroopa ühenduste institutsiooni tööle, saab ta meie pensionisüsteemis teenitud pensioniõiguste alusel arvutatud summa I sambast ja oma II sambasse kogutud summa uude pensioniskeemi üle viia.
Vastavalt Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadele ja muude teenistujate teenistustingimustele ja riikliku pensionikindlustuse seadusele on Euroopa ühenduste ametnikel õigus valida, kas kanda oma välja teenitud pensioniõigused Eestist Euroopa ühenduste institutsioonide pensioniskeemi või Euroopa Liidust Eesti Vabariigi pensioniskeemi.
Tänase seisuga on võimalik EL-i institutsioonis kogutud pensioni tuua kas Compensasse või Sotsiaalkindlustusametisse.
Pensioni ületoomine Compensa fondidesse käib lihtsalt. Saada päring ning meie BFAA poolt litsentsitud finantsnõustaja võtab Sinuga ühendust ning aitab vajalikud dokumendid ära täita.
Kuidas mu EL-i pension mulle välja makstakse?
Kogumisperioodi lõppedes ei tehta kindlustusvõtjale kindlustuslepingu reservi väljamakset.
Kindlustusvõtja peab hiljemalt 30 kalendripäeva enne kogumisperioodi lõppemist esitama kindlustusandjale avalduse eluaegse pensioni kindlustuslepingu sõlmimiseks.
Kindlustusandja on kohustatud tagama, et sõlmitav kindlustusleping vastab personali- eeskirjadest ning muudest pensioniõigusele kohalduvatest õigusaktidest tulenevatele nõuetele.
Kindlustuslepingu reserv kogumisperioodi lõppkuupäeva seisuga arvestatakse eluaegse pensioni kindlustuslepingu kindlustusmakseks.
Kui suure summa pean üle tooma?
Ületoodaval summal ei ole minimaalset ega ka maksimaalset piiri.
Summa oleneb puhtalt sellest, kui palju on Sinu pensionifondi vastavalt kehtivates personalieeskirjades toodud tingimustele kogunenud.
Millistesse fondidesse saan oma pensioni tuua?
Fondivalik sõltub inimese teadmistest, kogemusest ning riskitaluvusest. BFAA poolt litsentsitud nõustaja aitab täita sobivuse küsimustiku, mille alusel määratakse investeerimisprofiil.
Vastavalt profiilile valib inimene sobivad fondid. Tutvu investeerimisfondidega meie partneri Compensa Life Vienna Insurance Group SE kodulehel.
Kuidas mõjutavad EL-i regulatsioonid täiendavat pensioni?
Täiendavad pensionid on vanadus-, toitjakaotus- või invaliidsuspensioni skeemid, mis on loodud riiklike kohustuslike pensionide täiendamiseks või asendamiseks. Eestis on nendeks pensioni II ja III sammas.
Enne täiendava pensioniskeemi lepingu sõlmimist tasub uurida, kuidas mõjutab välismaale elama asumine ja seal elamine Sinu pensioniõigusi. Igasugune negatiivne mõju on seadusevastane.
Kui lahkud täiendavast pensioniskeemist, sest asud teise EL-i riiki töötamise eesmärgil, siis on Sul samad õigused kui neil, kes jäävad samasse riiki, kuid lõpetavad maksete tegemise näiteks seetõttu, et vahetavad töökohta.
Näide
Fred töötas 8 aastat riigis A, firmas, millel oli tulus täiendava pensioni pakett.
Ta leidis töö teises riigis ja asus tööle tööandja juures, kes pakkus samuti täiendavat pensionipaketti.
Fred lahkus täiendavast pensioniskeemist riigis A, kuid saadud õigused peavad teise riiki elama asumise korral säilima.
Kui kolid oma praegusest asukohariigist mõnda muusse ELi liikmesriiki, peab Sinu kindlustaja maksma Sulle täiendavasse pensioniskeemi sama suure summa ning samadel tingimustel, kui Sa elaksid antud asukohariigis.
Samuti ei tohi ühe riigi õiguse alusel olla diskrimineerimist teise riigi kutsealaste kindlustusskeemide suhtes, nt võimaldades ühe riigi skeemidele maksusoodustusi võrreldes teise riigiga.
Kui oled töötanud mitmes erinevas Euroopa Liidu riigis ja Sul on küsimusi pensioniõiguse, taotlemise või muu kohta, võta ühendust QLA Insurance’i kogenud nõustajaga.
Lingid EL-i regulatsioonidele
Küsimusi, mis puudutavad eri riikide täiendavate pensioniskeemide kehtivust teise riiki asudes, aitab lahendada Euroopa tarbijakeskus.
ELi kohtuotsused — Sinu õigus täiendavaid pensione EL-i piires riigist välja viia.
Jaga seda postitust
Veel artikleid
