KKK
Kogumiskindlustus tähendab võimalust raha säästa ja pakub samas Sinu lähedastele Sinu surma korral toimetuleku- ja valuraha. Kindlustushüvitis makstakse välja kindlustatud isiku surma korral või kui saabub lepingus kokku lepitud tähtaeg. Surmahüvitis võib võrduda säästetava või juba säästetud summaga, aga võib sellest ka erineda – sõltub lepingust.
Investeerimisriskiga elukindlustuse puhul saad Sa investeeringute tootluse eest võtta ise suurema vastutuse, sest Sa saad oma varasid ise juhtida. QLA Insurance’i partneri Compensa Life Vienna Insurance Group SE kaudu pääsed Sa suurtele võlakirja- ja aktsiaturgudele ning saad samad eelised, mis muidu on kättesaadavad ainult suurfirmadele.
Raha paigutamine fondidesse on lihtne ning pikema kogumisperioodi jooksul on Sul võimalik investeeringutelt teenida suuremat tulu. Siiski sõltub Sinu investeeringute väärtus ennekõike kindlustuslepinguga seotud investeerimisfondide edukusest, mis omakorda sõltuvad väärtpaberiturgude liikumisest. Tutvu investeerimisfondidega siin.
Ei kasuta kogumiskindlustust: Sa kogud endale raha läbi fondi, aktsia, võlakirja või mõne muu finantsturuinstrumendi.
Tulemus: Kogumisperioodi möödudes võtad Sa kogutud summa välja ning maksad teenitud tootluse pealt 20% tulumaksu.
Kasutad kogumiskindlustust: Sa kogud endale raha läbi kogumiskindlustuse, kus osa kogutud summast läheb riskitasude katteks.
Tulemus: Kogutud raha välja makstes arvestatakse riskitasud maha ning tulumaksu maksad Sa juhul, kui preemiumi täismaht on madalam kogutud summast.
Investeerimisstruktuuri muutmine ehk fondiosakute müümine ja ostmine investeerimisperioodi jooksul toimub fondilepingu sees ja seetõttu ei kaasne sellega võimaliku tulu maksustamist.
Alates 1. augustist 2010 sõlmitud investeerimisriskiga kogumiskindlustuse lepingutega teenitud investeerimiskasumi tulumaksukohustus on võimalik edasi lükata senikaua, kuni toimub kasumi reinvesteerimine selleks loodud investeerimiskonto kaudu. Vastavalt kehtivale tulumaksuseadusele kuulub lepingust saadav tulu maksustamisele.
Erandiks on enne 1. augustit 2010 sõlmitud investeerimisriskiga kogumislepingud, millele kehtib kuni 31.12.2023 lepinguga teenitud kasumi tulumaksuvabastus juhul, kui leping on olnud jõus vähemalt 12 aastat.
Maksu- ja Tolliamet arvestab kindlustusmakset investeeringuna, kuigi osa sellest maksest läheb järgnevalt kindlustuskaitsete ja riskitasude katteks.
Näide:
Kogumiskindlustuse eest tasutakse kalendrikuus 100€, mis hõlmab endas:
(kindlustusmakse sõltub inimese vanusest, hobidest ja terviseseisundist)
- Riskitasud*: kalendrikuus 40€.
- Kogumisfondi: kalendrikuus 60€.
- Oletuslik tootlus: 10% aastas.
*Riskitasud on kindlustuskaitsete (elukindlustuskaitse ja lisakindlustuste kaitsete) eest, mis arvatakse maha kindlustusepingu reservist iga kuu viimasel kuupäeval.
Näiteks 10 aasta jooksul tasutakse:
- Riskitasud: 4800€.
- Kogumisfondi koguneb: 7200€.
- Oletusliku tootlusega 10% fondi kogutud summa: 12 290.70€.
Investeerimiskonto puhul näib tootlikkus olevat: 12 290.70 – 7200 = 5090.70€, millelt tasutakse 20% tulumaks ehk antud juhul 1018.14€.
Kasum: 5090.70 – 1119.95 = 4072.56€
Kogumiskindlustuse puhul on tootlikkus 12 290.70 – 12 000 (poliisi eest tasutud) = 290.70€.
Reaalne tootlikkus 5090.70€.
Tulumaks rakendub summale 290.70€ ehk see on 58.14€.
Kasum: 5090.70 – 58.14 = 5032.56€
Kui soovid maksusoodustuste kohta täpsemat infot, selgitavad meie kogenud kindlustusnõustajad Sulle nende toimimist detailsemalt.
Raha kogumise juures tuleb kõigepealt paika panna kogumisperioodi pikkus, enda säästuvõime ja riskitaluvus.
Kuigi elu on hindamatu väärtusega, saame me kindlustada sissetulekuid, et säilitada Sinu lähedaste elukvaliteeti, kui Sinuga peaks midagi juhtuma.
Hea tava ning väljakujunenud standard on määrata (elu)kindluskaitse summaks oma 3-5 aasta netosissetulekute summa. Lisaks võiksid arvestada oma kodulaenu ja muude laenukohustuste jääki.
Kui oled otsustanud oma ise aktiivsemat rolli mängida ja valisid investeerimisriskiga kogumiskindlustuse, saad valida suure hulga erinevate fondide vahel. Milliseid fonde konkreetselt valida, sõltub Sinu teadmistest, investeerimiskogemusest ning riskitaluvusest.
Meie kindlustusnõustaja aitab Sul konsultatsioonil täita sobivuse küsimustikku, mille alusel määratakse Sinu investeerimisprofiil. Vastavalt profiilile saad valida endale sobivad investeerimisfondid. Tutvu investeerimisfondidega siin.
Lisaks raha kogumisele ja elukindlustusele on võimalik lepingule juurde võtta erinevad lisakindlustused:
- Kriitiliste haiguste lisakindlustus.
- Puuduva töövõime (invaliidsus) lisakindlustus.
- Päevaraha (õnnetusjuhtumi lisakindlustus).
- Valuraha (“trauma” õnnetusjuhtumi lisakindlustus).
- Püsiv puue (õnnetusjuhtumi lisakindlustus).
- Surmajuhtum (õnnetusjuhtumi lisakindlustus).
Riskikindlustus
• Kindlustusmakse ja kindlustuskaitse suurus on kogu perioodi ulatuses ühesugune.
Riskikindlustus sobib Sulle kui teate kui pikaks ajaks kindlustust vajate ning eelistate kindla suurusega kindlustusmakset.
Laenukindlustus
• Kindlustusvõtja soovi korral hakkab kindlustussumma iga aasta vähenema.
• Kindlustusmakse suurus muutub igal kindlustusaastal.
Kui valite laenukindlustuse mõeldes laenukohustusele, on hea teada, et kindlustussumma muutumine ei ole laenuga jäigalt seotud ning võib olla võetud kohustustest suurem või väiksem.
Laenukindlustus sobib Sulle kui Sinu kindlustusvajadus ajas väheneb või Sa eelistad muutuva suurusega kindlustusmakset või kui Sa lepingu sõlmimise ajal ei tea kui kauaks kindlustust vajad.
Kindlustusmakse sõltub lepingu sõlmija vanusest, valitud kindlustussummast ning tervislikust seisundist. Maksesageduseks on võimalik valida kuu, kvartal, poolaasta või aasta. Erinevate maksesageduste korral kindlustusmakse ei muutu.
Kindlustusmakse sõltub lepingu sõlmija vanusest, valitud kindlustussummast ning tervislikust seisundist.
Kindlustusmakse ja kindlustuskaitse suurus on kogu perioodi ulatuses ühesugune. Riskikindlustus sobib Sulle kui tead, kui pikaks ajaks kindlustust vajad ning eelistad kindla suurusega kindlustusmakset.
Maksesageduseks on võimalik valida kuu, kvartal, poolaasta või aasta. Erinevate maksesageduste korral kindlustusmakse ei muutu.
Kindlustusmakse sõltub lepingu sõlmija vanusest, valitud kindlustussummast ning tervislikust seisundist.
• Kindlustusvõtja soovi korral hakkab kindlustussumma iga aasta vähenema.
• Kindlustusmakse suurus muutub igal kindlustusaastal.
Kui valid laenukindlustuse mõeldes laenukohustusele, on hea teada, et kindlustussumma muutumine ei ole laenuga jäigalt seotud ning võib olla võetud kohustustest suurem või väiksem.
Laenukindlustus sobib Sulle kui Sinu kindlustusvajadus ajas väheneb või Sa eelistad muutuva suurusega kindlustusmakset või kui Sa lepingu sõlmimise ajal ei tea kui kauaks kindlustust vajate.
Maksesageduseks on võimalik valida kuu, kvartal, poolaasta või aasta. Erinevate maksesageduste korral kindlustusmakse ei muutu.
Kindlustushüvitis makstakse välja kindlustatud isiku surma korral Sinu poolt määratud isikule. Soovi korral on võimalik määrata, et osa hüvitist makstakse näiteks pangale ja osa soodustatud isikule – see on Sinu valik.
Investeerimine sobib pea kõigile.
Sissemakseid lepingusse saab teha regulaarselt või suuremate ühekordsete investeeringutena.
Investeerimisega kaasneb alati ka investeerimisrisk ning selle hindamiseks on mõistlik hinnata enda riskitaluvust koos nõustajaga.
Kogumisperioodil on võimalik makseid suurendada, vähendada või vajadusel ajutiselt peatada.
Lisaks raha kogumisele on võimalik lepingule juurde võtta elukindlustuskaitse ja erinevad lisakindlustused või nendest loobuda.
Investeerimisfonde võib kogumisperioodil vahetada ning seda saab teha 4 korda aastas tasuta.
Investeeringute struktuuri muutmine ehk fondiosakute müümine ja ostmine investeerimisperioodi jooksul toimub lepingu sees ja seetõttu ei kaasne sellega võimaliku tulu maksustamist.
Alates 1. augustist 2010 sõlmitud investeerimisriskiga kogumiskindlustuse lepingutega teenitud investeerimiskasumi tulumaksukohustus on võimalik edasi lükata senikaua, kuni toimub kasumi reinvesteerimine selleks loodud investeerimiskonto kaudu.
Vastavalt kehtivale tulumaksuseadusele kuulub lepingust saadav tulu maksustamisele.
Elukindlustuse kaudu fondidesse investeerimisel seotakse kliendi poolt tasutud maksed tema poolt valitud investeerimisfondide osakutega. Oluliseks eeliseks sellise rahapaigutuse puhul on riskide hajutatus, sest kõik varad on paigutatud erinevatesse instrumentidesse, regioonidesse ja ettevõtetesse.
Lisaväärtuse annab investeeringute professionaalne juhtimine – fondivalitsejate juures töötavad oma ala parimad spetsialistid, kes jälgivad tehtud paigutusi igapäevaselt ning vajadusel reageerivad operatiivselt turu muutustele.
Sobivate fondide valimine sõltub paljudest asjaoludest. Kõige olulisem on teadvustada endale, milline on Sinu jaoks investeerimise eesmärk. See määrab ära ka investeerimisperioodi pikkuse.
Perioodist sõltuvalt on omakorda võimalik võtta erinevaid riske ja prognoosida oodatava tulu suurust.
Tavaliselt lähtutakse reeglist, et mida lühem on investeerimisperiood, seda madalama riskitasemega fonde võib valida.
Investeerimislepingu puhul on võimalik teha nii regulaarseid kui ka ühekordseid suuremaid investeeringuid.
Tavainvestorile, kes oma paigutuste igapäevase jälgimisega ei tegele, soovitame teha regulaarseid, näiteks igakuiseid järgmakseid. Nii saad osakuid osta erineval hinnatasemel ning ühtlasi maandad riski, et satud osakuid ostma ajal, mil nende hind on tipus.
Erinevate väärtpaberite analüüsimine ja valimine investeeringu teostamiseks on üldiselt aeganõudev ning keeruline. Seetõttu on investoril kergem investeerida juba valmisolevasse portfelli ehk investeerimisfondi.
Fondidesse investeerimine pakub eeliseid, mis muidu on kättesaadavad vaid suurinvestoritele. Investeeringuga kaasnevad riskid on hajutatud. Kõige olulisem eelis on fondi varade paigutamine erinevatesse instrumentidesse (võlakirjad ja aktsiad), regioonidesse, ettevõtetesse, tegevusaladesse ja valuutadesse, mis vähendab iga üksiku investeeringuga seotud riski ka väikeste investeeritavate summade korral. Investeeringud on juhitud professionaalselt.
Raha investeerimisfondi paigutades usaldab investor otsuste tegemise fondijuhile, kelle igapäevatööks on fondi varade investeerimine.
Investeerimisfonde valitsevates ettevõtetes töötab palju investeerimisspetsialiste ja analüütikuid, kellel on parem ligipääs vajalikule infole. Investeeringute tegemine ja jälgimine on lihtne.
Investeerimisrisk on kahjumi tekkimise oht, samuti oht mitte saavutada kavandatud investeerimistulemust.
Riskiaste sõltub kõige rohkem fondi investeerimisstrateegiast.
On fonde, mis investeerivad ainult kindla tegevusala ettevõtetesse, näiteks tervishoiusektorisse. Teised fondid on valinud oma poliitikaks investeerida teatud piirkonna ettevõtetesse – näiteks Ida-Euroopasse.
Fondid hajutavad investeeringud erinevate ettevõtete vahel. Mida paremini on fondi varad hajutatud (näiteks mida rohkem on portfellis erinevaid ettevõtteid) seda vähem sõltub fondi investeerimistulemus ühe ettevõtte tulemustest ning seda madalam on fondi riskiaste.
Lisaks piirkonna, tegevusala jm valimisele langetatakse fondi investeerimisstrateegia koostamisel otsus ka selle kohta, millistesse rahaturuinstrumentidesse fond investeerima hakkab.
Kõige levinumad instrumendid on deposiidid ehk tähtajalised hoiused, võlakirjad ning aktsiad ja nende omavahelised komibatsioonid.
Võlakirjad on kindla tähtaja ning tootlusega väärtpaberid.
Kuna võlakirja väljaandmisega kohustub ettevõte need kindlal ajal kindla hinnaga tagasi ostma, loetakse võlakirju suhteliselt madalama riskitasemega väärtpaberiteks peale deposiite.
Aktsiate puhul moodustub investeeringu tulu aktsia ostu-ja müügihinna vahest.
Aktsiate hinnad on otseselt sõltuvad ettevõtete jooksvatest majandustulemustest ja seetõttu kõiguvad aktsiate hinnad rohkem. See tähendab, et aktsiatesse investeerimisel on risk kõrgem kui võlakirjade puhul.
Pikaajalise investeeringu puhul (12 ja rohkem aastat) võib loota, et aktsiapaigutustelt saadav tulu ületab võlakirjadelt saadava tulu.
Erinevatesse finantsintrumentidesse paigutamise järgi eristatakse rahaturu-, võlakirja-, sega- (ehk tasakaalustatud) ja aktsiafonde.
Neist kõge madalama riskiastmega kuid ka kõige madalama tootlusega on kindla garanteeritud tootlusega instrumentidesse paigutavad fondid (rahaturufondid), kõige kõrgema riskiastmega on aktsiafondid.
Väga üldiselt võib väita, et mida väiksem on risk, seda väiksem on oodatav tulu.
Investeerimisega seotud riske peab hindama enne investeerimisotsuse tegemist. Tuleb meeles pidada, et suurema tulu ootusega kaasneb ka suurem risk. Seega tuleb investeerimisportfelli valimisel eelkõige arvestada oma riskitaluvust ja investeerimisperioodi pikkust.
- Lühiajaline periood – kuni 5 aastat,
- Keskmine periood – 5 kuni 12 aastat,
- Pikaajaline periood – üle 12 aasta.
- Madal riskitaluvus – investor ei talu kahjumi tekkimist ja on nõus madalama tootlusega.
- Keskmine riskitaluvus – investor talub lühiajalist kaotust lootusega pikemas perpektiivis teenida kõrgemat tootlust.
- Kõrge riskitaluvus – agressiivse juurdekasvu nimel on investor valmis võtma suuri riske ja vastu võtma kahjumi.
- Madal tuluootus – investeeringu väärtus ei tohi langeda, vaid peab vähemalt säilima, soovitavalt kasvama.
- Keskmine tuluootus – stabiilne investeeringu väärtuse kasv pikaajalises perspektiivis.
- Kõrge tuluootus – agressiivne investeeringu väärtuse kasv.
Mida kõrgemaid riske on investor valmis võtma, seda suuremat tulu võib ta oma investeeringutelt oodata.
Pikemas perspektiivis on mõistlik võtta suuremaid riske ja vastupidi – mida lühiajalisem on paigutus, seda väiksemaid riske soovitatakse võtta.
Sõltuvalt investori riskitaluvusest, investeeringu perioodist ja ootusest tulu suhtes tuleb valida sobiv investeerimisstrateegia.
Investeerimisperioodi võib jaotada:
- Lühikeseks (kuni 5 aastat)
- Keskmiseks (5 – 12 aastat)
- Pikaks (üle 12 aasta).
Investori riskitaluvuse aga madalaks, keskmiseks ja kõrgeks.
Kui investeerimisperioodi lõpuni on jäänud mõned aastad, siis on võimalik riske vähendada, kui paigutada enamus varadest võlakirjadesse.
Mida pikemaks perioodiks investeeritakse või mida kaugemal on eeldatav investeeringurte realiseerimine, seda rohkem võib varasid paigutada aktsiatesse.
Madala riskitaluvusega investor võiks aga ka pikaajalise rahapaigutuse korral otsustada võlakirjade kasuks.
Investeerimisstrateegia valikul tuleb lähtuda investeerimisperioodist, riskitaluvusest ja tuluootusest. Kõige tüüpilisemad strateegiad on konservatiivne, tasakaalustatud ja agressiivne strateegia.
Konservatiivne strateegia
Konservatiivse strateegia puhul on tegemist investeerimisega, mille eesmärgiks on investeeringu väärtuse säilimine ja mõõdukas kasv. Varad võiksid olla paigutatud peamiselt madala riskiga intresse tootvatesse võlakirjafondidesse. Kõrgema riskitaluvusega ja suurema tuluootusega investorid võivad osaliselt paigutada raha ka aktsiatesse.
Tasakaalustatud strateegia
Tasakaalustatud strateegia puhul on tegemist investeerimisega, mille eesmärgiks on stabiilne ja pikaajaline investeeringu väärtuse kasv. Sõltuvalt investori riskitaluvusest võib varade paigutus võlakirjafondide ja aktsiafondide vahel olla väga erinev. Tasakaalustatud strateegia sobib investorile, kes on huvitatud suuremast tulust kui konservatiivse strateegia puhul ja julgeb võtta sellest tulenevalt kõrgemaid riske, olles sealhulgas valmis, et oodatavat tootlust ei pruugi saada ja/või investeeringu väärtus võib isegi kahaneda.
Agressiivne strateegia
Agressiivse strateegia puhul on eesmärgiks agressiivne ja pikaajaline investeeringu väärtuse kasv. Varad on paigutatud peamiselt aktsiafondidesse. Agressiivne strateegia sobib pikaajalisele investorile, kes on oodatava suurema tulu nimel valmis võtma ka kõrgeid riske, sealhulgas kandma kahjumit.
Paigutades raha investeerimisfondi usaldab investor otsuste tegemise fondijuhile. Seetõttu on oluline tutvuda investeerimisfondidega enne investeeringu tegemist. Valikut aitab teha vastamine järgmistele küsimustele.
Fondi tootlust võib võrrelda sama kategooria fondidega ja ühiseks kasvueesmärgiks valitud indeksiga (võrdlusindeksiga).
Parimad fondid ületavad võrdlusindeksit, kuid see ei pruugi juhtuda igal aastal või muul ajaperioodil.
Peab meeles pidama, et fondi eelmiste perioodide tootlus ega senine tegevuse ajalugu ei tähenda lubadust garanteerida samasugust tootlust tulevikus.
Kui kõrge on olnud fondiga seotud risk?
Mida suurem on oodatav tulu, seda kõrgem on fondiga seotud risk.
Kahel sama tootlusega fondil võivad olla erinevad riskitasemed, mistõttu on oluline analüüsida, kas võetud risk on andnud ka oodatud tootluse.
Kuidas on hajutatud fondi investeeringud?
Üldiselt näitab fondi nimi, millistesse instrumentidesse, regioonidesse või tegevusaladesse on fondi varad paigutatud.
Tasakaalustatud fondide puhul tasub jälgida intresse tootvate investeeringute ja aktsiate suhet portfellis.
Aktsiafondide puhul saab jälgida, millised on suurimad investeeringud ja viimasel ajal toimunud ümberjaotused.
Kes on fondijuht?
Fondi tootlus sõltub eelkõige fondijuhist. Fondijuht otsustab, mida ja millal osta või müüa.
Seega võib olla kasulik uurida fondijuhi senist töökogemust ja seotust konkreetse fondiga.
Hea on teada, kuidas toetab fondivalitseja meeskond (investeerimisspetsialistid ja analüütikud) fondijuhi tööd.
Kui suured on fondi kulud?
Fondivalitsejate poolt pakutav professionaalne teenus on tavaliselt tasuline ja iga fondiga seotud kulu vähendab investeeringu reaalset tootlust.
Investeerides läbi elukindlustuslepingu ei pea Sa fondi kulude pärast muretsema – meie kaudu saad oma investeeringud osta ja müüa osakute puhasväärtusega.